Lumesadu

Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.

Lumesadu Soomes

Lumesadu Dresdenis

Lumesaju kestus on pöördvõrdeline intensiivsusega.

Nõrga lumesaju juhul on horisontaalne nähtavus (juhul, kui puuduvad teised loodusnähtused – udulinik, udu jne) 4–10 km, keskmisel 1–3 km ja tugeva lumesaju puhul alla 1000 meetri.

Kui puhub tuul, siis tekib lumetuisk ehk lumetorm.

Tugevad lumesajud põhjustavad tuisuvaale teedel, kahjustada saavad kõrgepingeliinid, hooned jne. Mägedes põhjustavad tugevad lumesajud lumikatte ebastabiilsust ja laviinide tekkimist.

Teke

Üks väga olulisi tingimusi korraliku lumesaju tekkeks on soodne veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes. See on vahemikus 1:1000 – 1:1000000, sobivaim umbes 1:100000 ehk kui ühe jääkristalli kohta tuleb pilves ligikaudu tuhat kuni miljon veepiisakest, on korralik sadu võimalik, sest jääkristallid kasvavad veepiisakeste arvelt.

Lumi tekib pilvedes, kus on piisavalt kondenseerunud veeauru ning temperatuur on alla vee külmumispunkti. Erinevad pilved annavad erinevat lund ja lume liike: kihtsajupilved annavad lauslund, kihtpilved lumeteri (väga külma ilmaga ja mereefekti korral ka lauslund), kihtrünkpilved väga külma ilmaga nõrka ja pigem hootise iseloomuga lund, rünkpilved annavad harva nõrka hooglund ja teralund, rünksajupilved hooglund (tihti läbisegi teralume, lumeterade ja eriti lumekruupidega), kõrgkihtpilved nõrka, harva mõõdukat või tugevat lauslund, kiudkihtpilved väga harva nõrka lauslund.

Lumesaju intensiivsus ja selle hindamine

Lumesadu Tartus

Lumesadu iseloomustab lumesaju intensiivsus, st sademete hulk veekihi millimeetrites tunni või päeva jooksul. Nõrga lumesaju intensiivsus on alla 0,1 mm tunnis, keskmise lumesaju korral 0,1–1 mm tunnis, tugeva lumesaju puhul üle 1 mm tunnis. Lumehelveste arv õhu kuupmeetris on nõrga lumesaju puhul alla 10, keskmise puhul 10–100, tugeva lumesaju juhul üle 100 (võib ulatuda mitme tuhandeni). Silma järgi on võimalik hinnata lumesaju intensiivsust 10 palli süsteemis. See pole küll ülemaailmselt kokku lepitud, kuid oma sõpruskonna ringis võib määratleda lumesadu järgneb:

1. Kui sajab alla kõigest mõnikümmend helvest ja nähtavus on hea
2. Nähtavus on juba halvem, kuid lund sajab endiselt vähe
3. Sajab väikeste helvestena ja nähtavus on natuke rohkem halvenenud
4. Lumesadu on muutunud rohkem tihedamaks ja nähtavus halveneb kiiresti
5. Lund sajab juba veelgi tihedamalt, kuid veel kannatatav
6. Sadu tiheneb ja on näha kõigest 10 m kaugusele
7. Lumesadu on nüüdseks muutunud veelgi tihedamaks ja näha on kõigest 5 m kaugusele
8. Näha on kõigest enda ette (tõuseb ka tuul)
9. Nähtavus on halb ja lund sajab väga tihedalt
10. Nähtavus on väga halb ja maha sajab mõne minutiga vähemalt 5–10 cm lund. Võib nimetada lumetormiks.

Hinnanguline lumesaju tugevus on 4/10 (tähendus: mõõduka tihedusega lumi, mis juba piirab nähtavust).

Viited

• Selles artiklis on kasutatud venekeelset artiklit ru::Снегопад seisuga 17.10.2009.