Ludwig II (Baieri kuningas)

Ludwig II, sünninimega Ludwig Otto Friedrich Wilhelm (25. august 1845 München – 13. juuni 1886 Starnbergi järv) oli Baieri kuningas 1864. aastast kuni surmani.

Troonile saades oli ta 18-aastane. Saksamaa ühendamise järel jäi ta Baierimaa kuningaks, kuid riigivalitsemise asemel hakkas põhiliselt tegelema ekstravagantsete kunsti- ja arhitektuuriprojektidega. Tema huvi arhitektuuri vastu polnud üllatav: tema vanaisa, kuningas Ludwig I, oli Müncheni ümber ehitanud nn Isari Ateenaks. Ka tema isa, kuningas Maximilian II, jätkas Münchenis ehitustöid ja laskis ehitada Hohenschwangau lossi, mis oligi Ludwig II lapsepõlvekoduks. Ludwig tellis mitme suursuguse lossi rajamise ning oli Richard Wagneri ustav toetaja. Ta kavatses ka Münchenis Isari kaldale ehitada suure ooperimaja, millega aga Baieri valitsus nõus ei olnud. Küll ehitati sarnaste plaanide põhjal hiljem Wagneri kodulinnas Bayreuthis samalaadne teater. Ludwig II kulutas niimoodi suuri summasid (oma isiklikust varast, mitte riigikassast, nagu tihti arvatakse), võttes laene ja tõrjudes ministrite katseid teda takistada. Teda peeti mõistuse kaotanuks ja võeti printsregent Luitpoldi eestkoste alla.

Surm

Ludwig viidi 12. juunil 1886 Starnbergi järve äärde kuningaperele kuulunud Bergi lossi. Päev pärast sinna saabumist kutsus ta pärast õhtusööki kella 18 ajal doktor Bernhard von Guddeni (Müncheni vaimuhaigla peaarst, üks neljast doktorist, kes kuulutas ta mõistuse kaotanuks) jalutama. Gudden nõustus ja käskis hooldajatel mitte kaasa tulla. Viimati nähti jalutajaid umbes kella 18.30 ajal. Neid oodati tagasi kella 20-ks, kuid nad ei tulnud. Tormisel ja vihmasel õhtul otsiti neid rohkem kui kaks tundi. Kell 22.30 leiti mõlemad mehed järvest kaldaäärsest madalast veest surnuna. Ludwigi käekell oli seisma jäänud 18.54 peal.

Ametlikult kuulutati surma põhjuseks enesetapp uppumise läbi, kuigi lahkamisel ei leitud tema kopsudest üldse vett. Lisaks oli ta noorena olnud väga hea ujuja, vesi oli surnukehade leidmiskohas talle vaid vööni ja tal ei olnud suitsiidseid mõtteid. Samas Guddeni surnukehalt leiti lööke pähe ja kaela ning kägistamise jälgi, mispeale kahtlustati, et ta kägistati surnuks, kuigi asitõendeid ei leitud. Levinud on spekulatsioon, et Ludwigi tapsid tema vaenlased, kui ta üritas Bergist põgeneda. Kuninga isiklik kalur Jakob Lidl (1864–1933) väitis, et ta oli end koos oma paadiga põõsas peitnud ja kuningat oodanud, et viia ta järvele, kus poolehoidjad aidanuks tal põgeneda. Kuid kui kuningas pannud jala paati, tulistatud teda kaldalt ja ta kukkunud seepeale üle vööri. Teise teooria kohaselt surnud kuningas südameinfarkti või insulti, kui üritas külmas, 12-kraadises vees põgeneda.

Kuningaks sai tema noorem vend Otto, kelle aga von Gudden oli samuti kuulutanud mõistuse kaotanuks. Tema asemel valitses regendina nende onu Luitpold.

Kuigi Ludwigi lossid viisid ta rahalise hävinguni, on Herrenchiemsee, Neuschwansteini ja Linderhofi loss osutunud Baierile vägagi tulusateks turismiatraktsioonideks, kui kroonprints Ruprecht need 1923. aastal Baieri vabariigile annetas.