Lorentz Löschern von Hertzfelt

Lorentz Löschern von Hertzfelt (16611729) oli Löschern von Hertzfeltide aadlisuguvõsast pärit Rootsi sõjaväelane (kindralmajor, 1721), kes osales Põhjasõjas.

Tema vappepitaaf asub Tallinna toomkirikus.[1]

Elulugu

muuda

Lorentz Löschern von Hertzfelt sündis 1661. aastal Anders ja Margaretha Löscherni (sünninimega von Numers) perekonda.[2]

1676. aastal astus Hertzfelt Viiburi ratsarügementi ning ülendati samal aastal seersandiks. 1679. aastal ülendati ta leitnandiks. 1684. aastal oli ta kaptenleitnant Karjala ratsarügemendis, 1694. aastal sai ta seal rittmeistri ning 1701. aastal majori auastme. 1702. aastal ülendati ta ooberstleitnandiks ning kuus aastat hiljem ooberstiks. Samal aastal osales ta Hummuli lahingus. 1709. aastal langes ta Perevolotšna all vangi ning naasis vangistusest 1722. Aasta varem oli talle antud kindralmajori auaste. 1724. aastal läks ta sõjaväest erru.[3]

1725. aastast oli ta Virumaa Rägavere mõisa omanik, kui Agneta Dorothea von Knorringi pojad, esimesest abielust, Otto Georg von Stackelberg ja tema vennad loovutasid mõisa oma ema teisele abikaasale kindralmajor Lorentz Löschern von Hertzfeldile[4].

Lorentz Löschern von Hertzfelt suri 1729. aastal.

Abielu

muuda

Lorentz Löschern von Hertzfelt abiellus oma elu jooksul kolm korda: Anna Magdalena von Stackelbergi, Ursula Knorringi ja Agneta Dorothea von Knorringiga, kes oli esimeses abielus Eestimaa rüütelkonna peamehe (1687–1690) Nils von Stackelbergiga. Abielust sündis kaks last.[2]

Viited

muuda
  1. "Tallinn. Toomkirik. Lorentz Löscher von Hertzfeld'i (1661-1729) vappepitaaf". Vaadatud 22.02.2024.
  2. 2,0 2,1 "Löscher von Hertzfelt No. 802". TAB 2. Vaadatud 22.02.2024.
  3. "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Löschern von Hertzfelt, Lorentz. Vaadatud 22.02.2024.
  4. Rägavere mõis (Viru-Jaagupi khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register