Lokaliseerimine

 See artikkel räägib tõlketeaduse mõistest; akustika mõiste kohta vaata artiklit Lokaliseerimine (akustika)

Lokaliseerimine on tõlgitava teksti kohandamine lõppkasutaja kultuuriruumi traditsioonide ja seadustega. Lokaliseerimine on eriti tõusnud päevakorda seoses üleilmastumise ja piiride kadumisega maailmamajanduses, tänu millele on saanud oluliseks laia levikuga tooteid ja teenuseid pakkudes arvestada kohaliku kultuuri eripäraga, et nende potentsiaali kohalikul turul võimalikult hästi ära kasutada. Kui varem räägiti lokaliseerimisest ainult arvutitarkvaraga seoses, lokaliseeritakse aina rohkem ka näiteks kasutusjuhendeid, juriidilisi tekste, reklaammaterjale ja kodulehti.[1] Samuti lokaliseeritakse praegu väga palju ka näiteks arvutimänge.[2] Lokaliseerimisele võib viidata lühendiga L10N, mis tuleb ingliskeelsest sõnast "localization". Sõnast on võetud esimene ja viimane täht ning arv 10 märgib nende vahele jäävate tähemärkide arvu.[1]

Lokaliseerimise eesmärk muuda

Lokaliseerimise eesmärk on pakkuda kohalikule kasutajale niivõrd heal tasemel teenust, et kasutaja tunneks, nagu teenus olekski loodud tema emakeeles.[3] Teiseks näitab lokaliseerimine, et klient on ettevõttele oluline, sest kliendi rahulolu tagamiseks tahetakse vaeva näha. Lausa hädavajalik on aga lokaliseerimine näiteks tarkvaratoodete puhul, mida kohalike seaduste tõttu pole võimalik originaalkujul automaatselt kasutusele võtta.[1]

Lokaliseerimisvajaduse maht oleneb konkreetsest projektist. Parim tulemus saavutatakse siis, kui lokaliseeritakse kõik projektiga seonduv, sealhulgas veebileht, reklaam, kasutusjuhendid ja tehniline tugi. Siiski seab eelarve oma piirid ja tasub mõelda, milliseid materjale tasub lokaliseerida ning milliseid mitte. Näiteks võib jätta lokaliseerimata need materjalid, mis pole antud kultuuriruumis väga olulised.[1]

Tervikprotsess: globaliseerimine, internatsionaliseerimine, lokaliseerimine muuda

Lokaliseerimisega seoses tuleks rääkida tervikprotsessist. Selle moodustavad globaliseerimine, internatsionaliseerimine ja lokaliseerimine.

Asutatud on mitmeid globaliseerimise, internatsionaliseerimise ja lokaliseerimisega tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone.[1]

Globaliseerimist võib võtta ka kui tsüklit, mitte üht protsessi.[4] Globaliseerimise tulemusel saab tarkvara kasutada kõikjal maailmas.[1] Globaliseerimine tähendab, et toote loomisel ja arendamisel peetakse algusest peale silmas multikultuurset klientuuri – see aitab vältida suuremaid kulutusi ja kvaliteediprobleeme, aitab aega säästa ja hilisemat lokaliseerimisprotsessi lihtsustada.

Globaliseerimise tsükli moodustavadki peaasjalikult internatsionaliseerimine ja lokaliseerimine.[4]

Esimene faas, internatsionaliseerimine, on tarkvara lokaliseerimisele eelnev ettevalmistus, mille jooksul eraldatakse kogu tõlgitav tekst programmeerimiskoodist, et tõlkijad ei muudaks kogemata lokaliseeritava tarkvara koodi.[1] Selle protsessi käigus eemaldatakse kõik kultuurilised ja keelespetsiifilised viited, mis salvestatakse hilisemaks kasutamiseks. Kui kultuurilist sisu internatsionaliseerimise käigus ei eraldata, võib lokaliseerimisel probleeme tulla, mis lisab projektile aja- ning rahakulu. Ekstreemsematel juhtudel võib ette tulla, et tooteid, mida pole internatsionaliseeritud, ei ole võimalik lokaliseerida.[5]

Teine faas ongi lokaliseerimine, ehk toote kohandamine kindla turu tarbeks.[4]

Tõlkimine versus lokaliseerimine muuda

Termineid "tõlkimine" ja "lokaliseerimine" kasutatakse mõnikord läbisegi ja kuigi need suures osas kattuvad, on neil siiski teatud erinevused.

Lokaliseerimine erineb tavalisest tõlkimisest selle poolest, et lokaliseerimise puhul on vaja sügavuti tunda nii lähte- kui ka sihtkultuuri. Hea lokaliseerija oskab leida sarnase mõju või tähendusega kohaliku vaste.[1]

Lihtsustatud kujul võiks väita, et kui tõlkimine on lihtsalt teksti ühest keelest teise panemine (loomulikult kontekstis) ja järgib võrdlemisi täpselt algteksti, siis lokaliseerimisel tuleb lisaks sõnade ühest keelest teise vahetamisele neid vajadusel ka muuta nii, et need sobiksid kliendi kultuuriliste eelistustega.[6] Niisiis hõlmab lokaliseerimine nii tõlkimist kui ka tekstis vajalike muutuste tegemist, et see kannaks sihtkultuuris sama tähendust ja konnotatsiooni ning peegeldaks seda, kuidas sihtkultuuris teatud ideid või kontseptsioone väljendatakse. Näiteks kõlaks ingliskeelne väljend "Hold your horses" eesti keelde otse tõlgituna kui "Hoia oma hobuseid". See aga tunduks eestlasele kummaline. Selleks, et väljendil oleks sihtkeeles sama konnotatsioon, võiks seda tõlkida näiteks: "Ära torma" või "Pea nüüd kinni". Need on eesti keeles "töötavad" väljendid, mis tähendab, et me lokaliseerisime lähtekeelse fraasi eestikeelse kultuuriruumi jaoks. Lokaliseerimine hõlmab enamasti keele mugandamist vastuvõtva publiku jaoks, kuupäevade, aja ja mõõtühikute muutmist, ikoonide ja graafika mugandamist ning isegi toote või veebilehekülje värvigamma muutmist vastavalt sellele, mis sihtkultuuris paremini mõjub. Sõna ja lause keskmine pikkus on eri keeltes erinev. Seda tuleb arvestada ka näiteks graafikute ja nuppude disainis[7].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Lokaliseerimine". Tõlkebüroo Keelekoda.
  2. Bernal Merino, Miguel. "On the Translation of Video Games" (inglise). Roehampton University, London: The Journal of Specialised Translation. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2023.
  3. "Translation & Localisation Explained" (inglise).
  4. 4,0 4,1 4,2 "What Is Globalization?" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2011.
  5. "Internationalization" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2011.
  6. "The Difference Between Translation and Localization" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2016.
  7. Toimetaja tõlkebüroo. "Kodulehe, veebisaidi, veebilehe tõlkimine". Vaadatud 06.09.2019.