Loire
 |
See artikkel räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit Loire'i departemang |
Loire [luaar] on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, valgla 117 000 km². Loire on pikkuselt Euroopa viies jõgi. Loire algab Keskmassiivist, voolab põhja ja pärast Orléansi läände ning suubub Bretagne'i poolsaarest lõuna pool Atlandi ookeani.
| Loire | |
|---|---|
 Loire'i asukoht kaardil | |
| Lähe | Keskmassiivis |
| Suubub | Atlandi ookeani |
| Valgla maad |
 Prantsusmaa |
| Valgla pindala | 117 000 km² |
| Pikkus | 1012 km |
| Parempoolsed lisajõed | Maine'i jõgi |
| Vasakpoolsed lisajõed | Cher, Indre, Loiret, Allier' jõgi |
Loire'i ääres asuvad Orléans, Tours, Angers ja Nantes.
Suuremad lisajõed on Cher, Indre, Loiret ja Maine'i jõgi.
Antiikajal kutsuti Loire'i Ligeriks. Selle nime andsid jõele keldid ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu Gallia lugdunensise ja Akvitaania provintsi piiriks.
Erinevalt paljudest Euroopa jõgerdest ei ole Loire'il peaaegu üldse tamme (1985 rajati Villeresti tamm mõni kilomeeter Roanne'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal üleujutusi, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks.
Loire'i üleujutustest toimusid suurimad 1856, 1866 ja 1910.
Loire'i-äärset kliimat peavad prantslased eriliselt meeldivaks: pehmete talvede ja väikese temperatuurierinevusega. Selle tarbeks on neil väljend le climat ligérien.
GaleriiRedigeeri
- Loire'i jõgi ...
La Charité
Pont-canal de Briare
Gien
Sully-sur-Loire
Blois
Chaumont
Bréhémont
Saumur
Chênehutte
Le Thoureil
Les Ponts-de-Cé
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Loire |