Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit Loire'i departemang.

Loire [luaar] on Prantsusmaa pikim jõgi,[1] kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, valgla 117 000 km². Loire on pikkuselt Euroopa viies jõgi.

Loire
Loire Orléansis
Lähe Keskmassiivis
Suubub Atlandi ookeani
Valgla maad Prantsusmaa
Valgla pindala 117 000 km²
Pikkus 1012 km
Parempoolsed lisajõed Maine'i jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Cher, Indre, Loiret, Allier' jõgi

Loire algab Keskmassiivist, voolab põhja ja pärast Orléansi läände ning suubub Bretagne'i poolsaarest lõuna pool Atlandi ookeani. Suuremad lisajõed on Cher, Indre, Loiret ja Maine'i jõgi. Jõe ääres asuvad Orléans, Tours, Angers ja Nantes.

Loire'i jõe hüdrograaf

Antiikajal kutsuti Loire'i Ligeriks. Selle nime andsid jõele keldid ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu Gallia lugdunensise ja Akvitaania provintsi piiriks.

Erinevalt paljudest Euroopa jõgerdest ei ole Loire'il peaaegu üldse paise (1985. aastal rajati Villerest' pais mõni kilomeeter Roanne'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal üleujutusi, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks.

Loire'i üleujutustest toimusid suurimad 1856, 1866 ja 1910.

Loire'i-äärset kliimat peavad prantslased eriliselt meeldivaks: pehmete talvede ja väikese temperatuurierinevusega. Selle tarbeks on neil väljend le climat ligérien.

ViitedRedigeeri

  1. "Longest River in France". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2021.

VälislingidRedigeeri