Vikipeedia

Lohusuu kirik

 See artikkel räägib Lohusuu luteri kirikust; õigeusu kiriku kohta vaata artiklit Lohusuu Issanda Ristimise kirik

Lohusuu kirik on Mustvee vallas Lohusuu alevikus asuv luteri kirik. Uusgooti stiilis kirik valmis aastatel 1878–1882. Arhitekt on teadmata (ehitusmeister oli O. Sommer).[1]

Lohusuu kirik (2010)

Kiriku juures on kalmistu koos kabeliga.

Ajalugu muuda

Esimene kirik muuda

1667. aastal kuulus Lohusuu majanduslikult Avinurme mõisa alla, kiriklikult Torma kihelkonda ning kõik koos kuulusid Laiuse lossi valdustesse. Samal aastal lasi Laiuse lossi omanik Erich Flemming oma kulul ja loal ehitada Lohusuusse (kihelkonna äärele) puust kiriku. Lohusuu tundus kiriku ehituseks ideaalne paik, kuna maanteed olid väga viletsad, Lohusuusse aga oli kerge pääseda mööda järve ja jõge. [2]

 
Lohusuu kiriku saal tänapäeval

1667.–1668. aastal ehitatud puust kirik asus jõe vasakul kaldal Kutuse ehk Kolla mäel ja vana silla juures, nii väidab rahvasuu. Põhjuseks oli talvel kirikupalkide härgadega vedamine (puusild oli libe ja härjad ei pääsenud üle), seega ehitati Lohusuu kirik enne silda lähimale künkale.[2]

Aja jooksul tekkis kirikla ümber küla, mis allus ainult pastorile. Seda nimetati Õpetajavallaks ehk Papivallaks. [2]

29. juulil 1702 põletasid Vene väed Laiuse kiriku, pastoraadi ja palju ümbruskonna külasid maha. [3]

Teine kirik muuda

13. oktoobril 1732 alustati uue puidust kiriku ehitamist.

1735. aastal ehitas Avinurme riigimõisa rentnik kapten Skogh oma kulul Lohusuusse vana kiriku asemele uue puukiriku kivist vundamendiga. Uus kirik asus vana puukiriku kohal Kutuse ehk Kolla mäel.[4]

Tolleaegseid olusid arvestades oli uus kirik lausa luksuslik hoone: 20 klaasitud akent, ehtsa kullaga kullatud 24-haruline kroonlühter, altarikarikas ja kullatud tornikukk. Kallid vaibad, altaririided ja Stockholmist 1732. aastal saabunud kirikukell hinnaga 77 rubla ja 80 kopikat (just seesama kell asub praeguse Lohusuu kivikiriku tornis).[4] [5]

1723. aastal paigutas Skogh koos pastor de Mouliniga kiriku aknasse pildid, mis kujutavad „kaht meest vöölmündrite kuubedes“. [6] Kiriku aknas olid J. Hiiemetsa arvates ka 1723. aastal paigutatud pastor de Moulini ja kapten Skoghi vapid.[6]

Kolmas kirik muuda

Aastatel 1775–1780 (Christian Masingu ajal) ehitati Lohusuusse uus kirik, mis asus Josua künkal. Uue puukiriku ehitamise põhjuseks oli vana kiriku halb seisukord (vana kirik polnud jumalateenistuste pidamiseks kõlbulik). Vanast kirikust toodi uksed, aknad ja kell.[7] 1774. aastal asutati ka praegune surnuaed. [8]

1824. aastal vajas kirik remonti.[9]

Lohusuu kivikirik muuda

Aastatel 1858–1859 esitati kindralkonsistooriumile uue kiriku projekt ning 1877. aastal hakati Lohusuu kivikirikut ehitama. Kirik sai valmis 29. septembril 1882.[10]

Uue kiriku käärkambri akendesse paigutati vanades kirikutes olevaid vöörmündrite portreed ning õpetaja de Moulini ja kapten Skoghi vapid. Kõik neli klaasimaali toodi ühest kirikust teise üle ning paigutati kivikiriku käärkambri akendesse, 1988. aastal neid enam ei olnud (kolm pilti on tänapäeva Lohusuu kirikus kildudena alles). [6]

Aastatel 1912–1913 ehitati Lohusuusse uus kabelihoone, mis on praegugi alles.[8]

Kiriku sisustus muuda

 
Lohusuu kiriku altar tänapäeval

Kiriku sisustuses on uusgooti stiilis altar, kantsel, oreliväär ja altarimaal (Woldemar Friedrich Krügeri koopia tema kaasaegse Adrian Ludwig Richteri maalist "Kristus Genetsareti järvel", 1882).

Sisseõnnistamispäevaks kingis Lohusuu kogudus kolm uut kroonlühtrit – üks 300 ja teised 250 rubla väärt. Valmistatud Eduard Drossi töökojas Tartus. Carl Schulbach ja Isak Josua kinkisid kolm veinikannu.[8]

Tänapäeva Lohusuu kivikiriku tornis asub 1732. aastal Stockholmist saabunud kell, millel on kirjutatud ja ristilöödud Kristus ning heebreakeelne „Jehova“. Kella autor Eric Näsman. Kirikus asub Württembergis Walckeri juures valmistatud orel.[4]

1939. aastal sai kirik uue altari ja kantslikatted, mis pühitseti sisse kontsertjumalateenistusega 11. juunil 1939. Kohal olid esinejad koos puhkpilliorkestriga Wadi. Katted olid valmistatud Tallinna Kaarli Kiriku eeskujul rohelisest kalevist, mis olid omakorda kaunistatud siidi ja pärlitega. Katted valmisid naiskodukaitsjate abiga ja olid kalliks kingituseks kirikule. Suure pühaliku päeva jaoks ehiti kirik sireliõitega. Kohal viibis Kodavere koguduse õpetaja J. Walter kes viis läbi jumalateenistuse[11]

Altar muuda

Altarimaali "Kristus Genetsareti järvel" on maalinud kunstnik Woldemar Friedrich Krüger. Tegu on Adrian Ludwig Richteri maali koopiaga. Mälestis moodustab osa Lohusuu kiriku ajaloolisest interjöörist. 10. juunil 1995 altarimaal varastati, kuid see saadi tagasi ja restaureeriti aastal 1996.[12]

Orel muuda

Sarnaselt Torma kirikuga on ka Lohusuu kirikus Walckeri orel. Uhke kahe manuaali ja pedaaliga oreleid tellisid sel ajal mõisnikud ainult parimatelt meistritelt Saksamaalt. Kultuurilembeste mõisnike jõukus Peipsimaal sel ajal polnud kellelegi võõras.[13]

Lohusuu kiriku kogudus muuda

 
Lohusuu kiriku orel

Lohusuus tegutseb luterlik kogudus EELK Lohusuu kogudus, mis kuulub Tartu praostkonda ning kasutab Lohusuu kirikut.

Koguduse hooldajaõpetaja on Eenok Haamer, kiriku organist on Eha Haamer ning juhatuse esimees on Jüri-Henn Uuetoa.

Jumalateenistused toimuvad Lohusuu kirikus iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval.[14]

Lohusuu koguduse pastorid [14] muuda

  • Gabriel Rubelius
  • Johann Georg Eisen, 1745–1775, Torma ja Lohusuu pastor
  • Franz Gotthilf Friedrich Asverus, 1775–1818, Torma ja Lohusuu koguduse pastor ja 1803–1814 Tartu praostkonna praost
  • Eduard Johann Assmuth, 1819–1852, Torma ja Lohusuu pastor
  • Carl Selmar von Landesen, 1853–1895, Torma ja Lohusuu pastor
  • Michael Luiga, 1896–1902, Torma ja Lohusuu pastor
  • Andreas Laas, 1903–1914, Torma ja Lohusuu pastor
  • Aleksander Kuusik, 1920–1937, Torma ja Lohusuu pastor
  • Eenok Haamer 1964 –

Eenok ja Eha Haamer muuda

 
Noor Eenok Haamer alustamas tööd kirikus 1964. aastal

2. augustil 1964 pidas E. Haamer oma esimese jumalateenistuse Lohusuus ning on seal tänapäevani koos oma abikaasa Eha Haameriga, kes on seal organist. On üpris tavaline, et kirikuõpetaja naine on organist. Jutlusi käib kuulamas keskmiselt 18–20 inimest. 2019. aastal täitus neil 55 aastat Lohusuus, mille puhul kingiti neile pink kiriku juurde pühendusega „Eha ja Eenok Haameri perele, tänuga Lohusuu kogudus“.[15]

Galerii muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Lohusuu kirik, 1878-1882".
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 K. Kuuse (1995). Lohusuu läbi aegade. Lk 8.
  3. ↑ K. Kuuse (1995). Lohusuu Läbi Aegade. Lk 10.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 K. Kuuse (1995). Lohusuu Läbi Aegade. Lk 13.
  5. ↑ J. Hiiemets (2014). Torma kihelkonna ajalugu. Lk 87.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 K. Kuuse (1995). Lohusuu Läbi Aegade. Lk 14.
  7. ↑ J. Hiiemets (2014). Torma kihelkonna ajalugu. Lk 118.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 K. Kuuse (1995). Lohusuu Läbi Aegade. Lk 95.
  9. ↑ J. Hiiemets (2014). Torma kihelkonna ajalugu. Lk 279.
  10. ↑ K. Kuuse (1995). Lohusuu Läbi Aegade. Lk 94.
  11. ↑ "Eesti Kirik nr. 25". Vaadatud 15.11.2020.
  12. ↑ "Kultuurimälestiste register". Vaadatud 16.11.2020.
  13. ↑ "Torma Valla Teataja nr. 3". 2016. Vaadatud 16.11.2020.
  14. ↑ 14,0 14,1 "Lohusuu koguduse pastorid".
  15. ↑ Kirna, Andra (3.09.2019). "Vooremaa". Vaadatud 16.11.2020.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lohusuu_kirik&oldid=6101725"