Logaritmiline sageduskarakteristik

Logaritmiline sageduskarakteristik on füüsikalise suuruse või parameetri sageduskarakteristik, mis on esitatud logaritmilises skaalas, seda nii sageduse teljel (x-teljel) kui ka esitatava suuruse teljel (y-teljel).

Logaritmilises esituses osutuvad nii sageduse suhtes nii võrdelised kui pöördvõrdelised sõltuvused sirgjoonteks. Esimesed neist on tõusvad, teised langevad sageduse kasvu suunas. Võrdse dekaadide pikkuse korral mõlemal teljel on esimest järku sagedussõltuvused telgede vahelist täisnurka poolitavad sirgjooned (45-kraadise nurga all, tan=1).

Sageduskarakteristikute asümptoodid või lihtsa astmefunktsiooniga esitatud lähendused on logaritmilises esituses seega sirgjooned.

Nimele "logaritmiline" vaatamata antakse telgedel esitatavad parameetrid tavaliselt mitte logaritmide vaid reaalselt mõõdetavate suuruste vastavate väärtustega, näiteks, sagedused hertsides, takistused oomides, pinged voltides, jne.

Logaritmilise sageduskarakteristiku taustaks on kindlasti dekaadide piiridele vastavad jooned, kuid lisatud võivad olla ka muude väärtuste jooned, näiteks kümnendarvude reast 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 või oktaavselt 1, 2, 4, 8, 16 jne., või ka muud logaritmiliselt ühtlased jaotused. Dekaadi jagamisel kümneks lõiguks on need väärtused tooduna mõningase ümardamisega järgmised: 1; 1,26; 1,6; 2,0; 2,5; 3,16; 4,0; 5,0; 6,3, 8,0 (ja 10).

Logaritmilist jaotust sageduse osas kasutatakse ka filtrite puhul (oktaavfiltrid, kolmandikoktaavsed ehk terts(iaal)filtrid).