Liitkontrapunkt
Liitkontrapunkt (inglise keeles invertible counterpoint) on muusikas selline häälte ühendamise printsiip, mille puhul võetakse kohe arvesse häälte nii kõrguslikud (vertikaalsed) kui ka ajalised (horisontaalsed) pöörded, nihked ja peegeldused.
Liitkontrapunkti liikideks on
- peegelkontrapunkt, mille puhul pööratakse peeglisse ehk inversiooni nii meloodiad kui ka hääled, kusjuures meloodiate intervallisuhted jäävad samaks;
- horisontaalselt liikuv kontrapunkt, mille puhul toimub häälte sisseastumiste omavaheline nihkumine. Horisontaalselt liikuva kontrapunkti kasutamise näiteks on tiheläbiviimine ehk stretto;
- vertikaalselt liikuv kontrapunkt, mille puhul hääled vahetavad kõrguslikult kohad: st ülemine hääl siirdub alumiseks ja vastupidi. Kui omavahel vahetab kohad
- 2 häält, nimetatakse seda topeltkontrapunktiks (inglise keeles double counterpoint);
- 3 häält, nimetatakse seda kolmikkontrapunktiks (inglise keeles triple counterpoint);
- 4 häält, nimetatakse seda nelikkontrapunktiks (inglise keeles quadruple counterpoint) jne.
Vertikaalselt liikuva kontrapunkti iseloomustajaks on kontrapunktiintervall, st intervall, mille võrra häälte kõrguslik ümberasetamine toimub. Kolm vertikaalselt liikuva kontrapunkti tähtsamat liiki on oktavi-, duodeetsimi- ja deetsimikontrapunkt.
Ümberasetamine näiteks kahehäälse oktavikontrapunkti puhul tähendab praktikas seda, et hääled vahetavad kohad, kusjuures üks neist liigub 1-2 oktavit üles, teine 1-2 oktavit alla.
Duodeetsimikontrapunkti puhul liigub üks hääl kvint + 0-2 oktavit üles, teine hääl 1-2 oktavit alla (või vastavalt üks hääl kvint + 0-2 oktavit alla ja teine hääl 1-2 oktavit üles).
Häälte vertikaalsel ümberasetamisel intervall muutub suhtes kontrapunktiintervalliga enda pöördintervalliks valemi järgi 'kontrapunktiintervall = intervall + pöördintervall', näiteks:
1. kui kontrapunktiintervalliks on oktav, st tegu on oktavikontrapunktiga, siis häälte ümberasetamisel:
- priim muutub oktaviks
- sekund muutub septimiks
- terts muutub sekstiks
- kvart muutub kvindiks
- kvint muutub kvardiks
- sekst muutub tertsiks
- septim muutub sekundiks
- oktav muutub priimiks
Oktavikontrapunkti suurimaks probleemiks näiteks kahehäälsuse puhul on, et häälte algses paigutuses ei tohi kasutada kvinte kui konsonantse, kuna häälte oktavi suhtes ümberasetamisel muutuvad kvindid kvartideks, mis kahehäälses seades on dissoneerivad intervallid. Kvinti võib kasutada ainult juhul, kui häälte algses asetuses liigub ülemise häälega kvindisuhtes olev alumine hääl pidelaadses konstruktsioonis astme võrra allapoole, moodustades ülemise häälega seksti. Häälte oktavikontrapunktis ümberasetamisel tekib sellel kohal reeglipärane kvartpide, mis laheneb tertsi.
2. kui kontrapunktiintervalliks on deetsim, st tegu on deetsimikontrapunktiga, siis häälte ümberasetamisel
- priim muutub deetsimiks
- sekund muutub nooniks
- terts muutub oktaviks
- kvart muutub septimiks
- kvint muutub sekstiks
- sekst muutub kvindiks
- septim muutub kvardiks
- oktav muutub tertsiks
- noon muutub sekundiks
- deetsim muutub priimiks
Deetsimikontrapunkti suurimaks probleemiks on, et kõik mittetäielikud konsonantsid muutuvad täielikeks (näiteks tertsid muutuvad oktaviteks ja sekstid kvintideks). See tähendab, et häälte algse paigutuse korral on deetsimikontrapunktis keelatud igasugused paralleelsed liikumised, kuna häälte ümberasetamisel tekivad häälte vahel keelatud paralleelid (oktav ja kvint). Samuti on keelatud igasugune pidede kasutamine, kuna häälte ümberasetamisel hakkavad pided lahenema valesti. See tähendab, et deetsimikontrapunktis on võimalik häältejuhtimine ainult külg- ja vastassuunas.
3. kui kontrapunktiintervalliks on duodeetsim, st tegu on duodeetsimikontrapunktiga, siis häälte ümberasetamisel
- priim muutub duodeetsimiks
- sekund muutub undeetsimiks
- terts muutub deetsimiks
- kvart muutub nooniks
- kvint muutub oktaviks
- sekst muutub septimiks
- septim muutub sekstiks
- oktav muutub kvindiks
- noon muutub kvardiks
- deetsim muutub tertsiks
- undeetsim muutub sekundiks
- duodeetsim muutub priimiks
Duodeetsimikontrapunkti suurimaks probleemiks on, et sekstid muutuvad septimiteks. See tähendab, et häälte algse asetuse korral tuleb duodeetsimikontrapunktis käsitleda sekste kui dissonantse. Samuti jääb duodeetsimikontrapunktis kõrvale septimipide, kuna selle standardlahendus sekst on häälte duodeetsimikontrapunktis ümberasetamisel septim.