Liisa Löyttyniemi

Marja-Liisa Löyttyniemi (sündinud 5. novembril 1940 Tamperes) on Soome poliitik, estofiil ja kodanikuaktivist.[1]

Tampere linnavolikogu liikmena tegi Liisa Löyttyniemi 1989. aastal ettepaneku alustada Tampere ja Tartu linnavalitsuste koostööd. Linnadevaheline sõprusside sõlmiti lepinguks 1992. aastal.[1]

Liisa Löyttyniemi koostöö Tartuga algas juhuslikult. Ühise tuttava kaudu kohtus Liisa Löyttyniemi 1989. aastal Tartu abilinnapea Väino Kulliga. Ühe ürituse ajal lepiti kokku, et Tampere ja Tartu peaks saama sõpruslinnadeks. Tollane Tampere linnavolikogu liige Liisa Löyttyniemi tegi volikogus vastava ettepaneku, kuid see ei leidnud piisavalt poolehoidu. Põhjenduseks toodi, et Tamperel on juba Nõukogude Liidus üks sõpruslinn - Kiiev. „Tampere linn ei olnud veel uueks ajajärguks valmis,” kirjutas hiljem oma raamatus Tampere kultuuriosakonna juhataja Lassi Saressalo. Tampere Ülikooli üliõpilased asutasid samal ajal siiski Tampere-Tartu Seltsi. Pärast Eesti iseseisvumist toodi Liisa Löyttyniemi ettepanek kiiresti kalevi alt välja ja linnade sõprussidemed sõlmiti 1992. aastal.[2]

Üks esimesi suuremaid abiprojekte oli busside saatmine Tamperest Tartusse. Venemaa keeldus saatmast Tartu vanadele bussidele varuosi, kuid Tampere oli tol ajal just bussiparki uuendamas. Löyttyniemi oli vahendajaks, kui Tamperest saadeti Tartusse kokku ligikaudu 40 bussi. Need viidi kohale täidetuna haiglatarvikutega.[2]

Teine suur projekt oli aabitsakorjandus. Viivi Luik ja Epp Maria Kokamägi olid koostanud esimese okupatsioonijärgse eestikeelse aabitsa. Liisa Löyttyniemi korraldas Tamperes korjanduse, mille käigus koguti 100 000 marka. Selle raha eest muretseti kõigile Tartu ja lähipiirkonna esimese klassi õpilastele 1995. aastal uued aabitsad.[2]

Suuresti Liisa Löyttyniemi isiklikul toel avati 2003. aasta sügisel Tartu infopunkt Tamperes, mis on suurendanud huvi Tartu linna vastu. Infopunkti juhatab ta ise.[1]

Liisa Löyttyniemi osavõtul ja juhtimisel hakati tamperelastele korraldama Igal aastal huvireise Tartusse.[1]

Eesti iseseisvumise esimestel aastatel koguti Liisa Löyttyniemi eestvõttel eestikeelseid aabitsaid Tartu koolidele. Liisa Löyttyniemi korraldamisel toimuvad vaheldumisi Tartus ja Tamperes Tartu-Tampere mälumängud.[1]

Tampere-Tartu Selts muuda

1989. aastal külastas Tartu Ülikooli rühm Tampere Ülikooli üliõpilasi, kes soovisid innukalt Eestit toetada. Asutati Tampere-Tartu Selts. Paljudest asutajaliikmetest, nagu Harri Päiväsaarist, Vesa Keinonenist ja Petri Juutist, said nn täiskohaga estofiilid. Tamperesse loodi Pirkanmaa Eesti keskus, alustati Eesti nädalate korraldamist ja asutati ajakiri Pro Estonia, mis ilmus 20 aastat. Liisa Löyttyniemi hakkas seltsi tegevuses osalema üsna alguses ning on alates 1997. aastast seltsi esimees.[2]

Tampere-Tartu Selts korraldab koostöös Tampere linnavalitsuse ja Soome-Eesti ühendustega igal sügisel Tamperes eesti päevi, mil tutvustatakse Eestit ja eestlasi, eelkõige aga Tartut, tartlasi ja Tartu kultuurielu. Seltsi üritused toimuvad nii Tamperes kui ka Tartus ja mujal Eestis. Seltsi ruumides on avatud raamatukogu, mis sisaldab suurt valikut Eesti kirjandusest nii eesti kui ka soome keeles.[2]

Tunnustus muuda

Viited muuda