Väljasuremine

See artikkel räägib bioloogia mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Keele väljasuremine; etnoloogia mõiste kohta vaata artiklit Etnose väljasuremine

---

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Fossiilsed leiud tõestavad, et väljasuremine on geoloogilises ajas tavaline nähtus. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% väljasurnud. Enamasti satuvad paljude taksonite väljasuremised suhteliselt lühikese ajavahemiku sisse, mida nimetatakse väljasuremissündmuseks. Suurim teadaolev väljasuremissündmus toimus Permi ajastu lõpul 251 miljonit aastat tagasi, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võtnud mõõtmed, mida võib samuti väljasuremissündmuseks nimetada.

Väljasuremise põhjuseks on keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine. See võib toimuda biootiliselt, näiteks liikidevahelise konkurentsi tõttu (vihmametsade hävitamine inimese poolt), aga ka abiootiliselt. Näiteks Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Kriidi lõpu väljasuremist on seostatud meteoriidiplahvatuse järelmõjudega (põhjused pole antud juhul siiski selged).

Eestis hävinud liigid

Nimestik haarab liike, mille esinemise kohta Eestis ajaloolisel ajal on kindlaid andmeid, kuid mis tänapäevaks on täielikult Eestis välja surnud.

Seened

• Catathelasma imperiale, hiidloorik
• Inonotopsis subiculosa, taigapässik
• Tricholoma acerbum, rihvelheinik

Samblikud

• Cetrelia olivetorum, oliiv-helksamblik
• Collema nigrescens, must limasamblik
• Collema occultatum, tera-limasamblik
• Collema subnigrescens, mustjas limasamblik
• Flavoparmelia caperata, harilik kitsesamblik
• Heterodermia speciosa, nõudlik huulsamblik
• Hyperphyscia adglutinata, liimjas liibsamblik
• Leptogium subtile, väike tardsamblik
• Nephroma arcticum, tundra-neersamblik
• Nephroma helveticum, šveitsi neersamblik
• Peltigera elisabethae, Elisabethi kilpsamblik
• Phaeophyscia chloantha, lõuna-tõmmusamblik
• Punctelia subrudecta, hiis-täppsamblik
• Stereocaulon evolutum, rull-tinasamblik
• Toninia lobulata, väike nappsamblik
• Umbilicaria hyperborea, põhja-kõrvsamblik
• Usnea barbata, tõeline habesamblik
• Xanthoria lobulata, liibuv korpsamblik

Sammaltaimed

• Aphanorhegma patens, laiuv mütshellikuke
• Bryum subapiculatum, mugul-pungsammal
• Cirriphyllum tenuinerve, lubi-juuslehik
• Desmatodon randii, Randi tupssammal
• Encalypta ciliata, ripstanukas
• Ephemerum serratum, saagjas kübesammal
• Herzogiella striatella, väike ebaulmik
• Sphagnum aongstroemii, Ångströmi turbasammal
• Sphagnum auriculatum, kõrv-turbasammal
• Thuidium minutulum, väike ehmik

Soontaimed

• Alisma lanceolatum, süstlehine konnarohi
• Botrychium lanceolatum, süstjas võtmehein
• Botrychium simplex, liht-võtmehein
• Camelina alyssum, linatuder
• Centaurea phrygia subsp. pseudophrygia, narmasjumikas (üks alamliik)
• Cerastium glomeratum, kera-kadakkaer
• Cochlearia officinalis, ürt-merisalat
• Crassula aquatica, vesikas
• Dactylorhiza sambucina, leeder-sõrmkäpp
• Eleocharis ovata, munajas alss
• Epilobium obscurum, tume pajulill
• Erica tetralix, soo-erika
• Fumaria vaillantii, põldpunand
• Galium schultesii, metsmadar
• Geranium columbinum, kivi-kurereha
• Gratiola officinalis, mürgine ohulill
• Hippuris × lanceolata, süstlehine kuuskhein
• Hypericum humifusum, lamav naistepuna
• Melica ciliata, ripsmeline helmikas
• Myosotis discolor, kirju lõosilm
• Nasturtium officinale, ürt-allikkerss
• Orchis coriophora, lutikkäpp
• Scrophularia auriculata, vesi-sealõuarohi
• Sedum ruprechtii, Ruprechti kukehari
• Sedum sexangulare, kuuerealine kukehari
• Spergula morisonii, kevad-nälghein
• Valeriana dioica, kahekojane palderjan

Putukad

• Ampedus cinnabarinus, kinaver-punanaksur
• Ampedus elongatulus
• Anostirus purpureus
• Apalus bimaculatus
• Aphodius bimaculatus
• Aphodius foetidus
• Aphodius lividus
• Aphodius lugens
• Aphodius piceus
• Boloria freija, põhja-kannikesetäpik
• Calosoma maderae ssp. auropunctatum
• Calosoma sycophanta, suur-võrajooksik
• Carphoborus cholodkovskyi, Holodkovski ladvaürask
• Chlaenius quadrisulcatus
• Chlaenius sulcicollis
• Coraebus elatus
• Ctenicera cuprea
• Ctenicera virens
• Cucujus haematodes, suur-punalamesklane
• Diastictus vulneratus
• Eustrophus dermestoides
• Hylastes attenuatus, mäestiku-juureürask
• Loxostege commixtalis
• Lucanus cervus, põderpõrnikas
• Lytta vesicatoria
• Megachile maacki, Maacki-lehemesilane
• Odynerus simillimus
• Panorpa germanica
• Parnassius apollo, punalaik-apollo
• Parnassius mnemosyne osiliensis, mustlaik-apollo (Saaremaa alamliik)
• Pityophthorus morosovi, Morozovi pisiürask
• Pityophthorus tragardhi, Tragardhi pisiürask
• Plagionotus detritus
• Prionus coriarius, nahksikk
• Sphodrus leucophthalmus, keldrijooksik
• Symmorphus fuscipes
• Tragosoma depsarium, tundrasikk
• Upis ceramboides
• Xylotrechus arvicola

Teised selgrootud

• Macrothrix hirsuticornis, (vesikirbuline)
• Mesochra aestuarii baltica, (aerjalaline)
• Microcyclops gracilis, sale pisisõudik
• Scapholeberis aurita, (vesikirbuline)

Kalad

• Abramis ballerus, abakala

Linnud

• Gavia stellata, punakurk-kaur

Imetajad

• Bos primigenius, tarvas

Vaata ka

• ahelväljasuremine
• massiline väljasuremine
• Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine