Lihula kivikalme
Lihula kivikalme on Muinas-Eesti 5.–7. sajandi pKr kivikalme Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Lihulas.
AsukohtRedigeeri
1973. aastal avastatud kivikalme asub Lihula linna edelaosas, maa-alal, mis on kirdest piiratud Põllu tänavaga, läänest-edelast Vana-Pärnu maanteega ja kagust Kalmu tänavaga.
Muistise kirjeldusRedigeeri
Parivere mäe (ka nn KEK-i mägi) kirdenõlval asetsev kivikalme on peaaegu ringikujuline, kaetud murukamaraga ja laotud peamiselt raud- ja paekividest. Selle läbimõõt on 16 meetrit ning keskmine kõrgus 1,63 meetrit.
Arheoloogilised uuringudRedigeeri
Kivikalme kaevati arheoloogiliselt täies ulatuses läbi Mati Mandeli juhatusel 1974. aastal. Kaevamiste ajal leiti murukamarate ja kivide alt mitmeid 5.–6. sajandi pKr hauapanuseid: savinõude killud, odaots, mõõga teravik, nuga, suitsed, pronksspiraalid, sõrmus ja ehtenõel.
InimsäilmedRedigeeri
Arheoloogiliste leidude ajal selgus, et Lihula kivikalmesse oli kuni kahe sajandi jooksul maetud 21 inimest ühest perekonnast. Antropoloogia kaudu suudeti tuvastada vaid üheksa maetut: kaks imikut, üks 7–14aastane, üks vanuses 15–25 aastat, kaks vanuses 25–35 aastat ja kolm vanuses 35–55 aastat. [1]
ViitedRedigeeri
- ↑ Mati Mandel. Arheoloogia Läänemaa radadel. Tallinn 2011, lk 85-88