Letner
Letner (saksa keeles Lettner, ladina keeles lectorium ettelugemiskoht kirikus) on võidukaare alla või ette ehitatud massiivne inimkõrgune kuni peaaegu ruumi kõrgune vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest. Letneri seinal on üks või mitu läbipääsu, seina ees paiknes tavaliselt rahvast teenindav Püha Risti altar ja ülal kattis kogu seinapealse puldiga rõdu, kust loeti ette evangeeliumi või epistlit ja esitati liturgialaul. Letnerid muutusid 13. sajandil tavaliseks eriti toomkirikutes ning kloostreile ja muudele eriorganisatsioonidele kuulunud kirikuis; likvideeriti üldiselt 16. sajandil. Paiguti esines letnereid ka Eestis (näiteks Keila, Valjala ja Koeru kirikus). Samuti on andmeid Järva-Jaani letneri kohta. [1] Tänapäevani on letner alles Ridala kirikus[2].
Pildid
muuda-
Triumfirist hilisromaani letneril Wechselburgi kloostri Püha Risti kirikus, 1230–1240
-
Brou klooster. Kivist letner
-
Magdeburgi toomkiriku kivist kõrge lugemispuldiga letner
-
Ridala kiriku renessanss-stiilis letner (Berendt Lorenz)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Arhitektuuri oskussõnastik. Kirjastus Valgus 1993
- ↑ Letner. Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse koduleht