Ava peamenüü

Leonel Power

Suurbritannia helilooja

Leonel Power (1370 ja 1385 vahel – 5. juuni 1445) oli inglise hiliskeskaja ja vararenessansi helilooja. Koos John Dunstable'iga oli ta tähtis figuur 15. sajandi alguse inglise muusikas.[1][2]

EluRedigeeri

Poweri elust on väga vähe teada. 1440ndate alguse dokumenditide andmetel pärines ta Kentist. Varaseim dateeritud viide temale näitab, et oli kooripoiste õpetaja Clarence'i hertsog Thomas of Lancasteri õukonnas, kes suri 1421. aastal. Järgmine viide on aastast 1423: 14. mail liitus ta Canterbury katedraali vennaskonnaga. Üsna kindlalt oli ta katedraali koormeister. Ta suri Canterburys ja maeti järgmisel päeval pärast surma.

Looming ja mõjuRedigeeri

Kuigi Poweri pärand on suuruselt väiksem kui Dunstable'i oma (säilinud on ainult 40 teost), oli nende kahe helilooja mõju üsna võrdne. Power oli üks esimesi heliloojaid, kes kirjutas missa ordinaariumiosi, mis olid temaatiliselt seotud ja mõeldud järjest esitamiseks.

TeosedRedigeeri

Missatsüklid, missaosadRedigeeri

  • Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus, kolmehäälne (võimalik, et autor hoopis Dunstable)
  • Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus, kolmehäälne (võimalik, et autor Dunstable või Benet)
  • Gloria, Credo, Sanctus, Agnus, kolmehäälne (on Alma redemptoris mater)
  • Gloria, Credo, nelja-viiehäälne
  • Gloria, Credo, kolmehäälne
  • Sanctus, Agnus, kolmehäälne
  • Sanctus, Agnus, neljahäälne
  • 2 Kyriet, 6 Gloriat, 3 Credot, 5 Sanctust, 3 Agnus Deid

Muud teosedRedigeeri

  • Alma redemptoris mater, kaks versiooni kolmele häälele (võimalik , et autor Dunstable)
  • Anima mea liquefacta est (Christus resurgens), kahe/kolmehäälne
  • Anima mea liquefacta est, 3h
  • Ave regina celorum, ave, 3h
  • Ave regina celorum, ave, 4h
  • Beata progenies, 3h
  • Beata viscera, 3h
  • Gloriose virginis, 4h
  • Ibo michi ad montem, 3h
  • Mater ora filium, 3h
  • Quam pulchra es, 3h
  • Regina celi, 3h
  • Salve mater Salvatoris, 3h (võimalik, et autor Dunstable)
  • Salve regina, 3h
  • Salve regina, 3h
  • Salve sancta parens (Virgo prudentissima), 3h

ViitedRedigeeri

  1. Stolba, Marie "The development of western music: a history" W.C. Brown 1990, lk 140 [1] (vaadatud august 2009)
  2. Emmerson, Richard Kenneth; Clayton-Emmerson, Sandra, "Key figures in medieval Europe: an encyclopedia" Routledge 2006, lk 544 [2]

KirjandusRedigeeri