Leo Võhandu

eesti matemaatik ja informaatik

Leo Võhandu (kuni 19. veebruarini 1937 Leo Schleicher[1]; sündinud 2. septembril 1929) on eesti matemaatik ja informaatik.

Haridus muuda

Ta on lõpetanud algkooli Elvas 1942, Tartu 6. Keskkooli 1947 (hõbemedal), Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika erialal 1952 (cum laude); TRÜ aspirant 1952–1955. Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat 1955 (kinnitus 1956); dotsent 1963; professor 1987.

Täiendusõpe: Moskva Riiklik Ülikool 1956; Chicago Ülikool (USA) 1964–1965; Suurbritannias 1965; Rootsis 1965; Soomes 1967, 1976; Saksa DVs 1978.

Töökäik muuda

TRÜ väitekirjakaitsmiste vaidluste kiirkirjutaja 1948–1955; TRÜ geomeetria kateedri vanemõpetaja 1955–1956, dotsendi kt 1956–1962; arvutusmatemaatika kateedri dotsendi kt 1962–1963, dotsent 1963–1966; biofüüsika ja elektrofüsioloogia probleemlaboratooriumi juhataja 1961–1966.

Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) 1966. aastast: arvutustehnika/-matemaatika kateedri juhataja-dotsent 1966–1969, vanemteadur 1969–1971, arvutusmatemaatika kateedri juhataja-dotsent 1971–1973; informatsioonitöötlemise/infotöötluse kateedri dotsent 1973–1987, professor 1987; majandusteaduskonna prodekaan lepingulise töö alal 1981–1987; Tallinna Tehnikaülikooli informaatikainstituudi informaatika aluste professor ja õppetooli juhataja 1992–1997; emeriitprofessor 1997. aastast; rehabilitatsioonitehnoloogia keskuse juhataja kt 2003–2004, rehabilitatsioonitehnoloogia teaduslaboratooriumi juhataja 2004. aastast.

Konsulteerinud statistika vallas Eesti kasiinosid ja AS Eesti Lotot.

Teadustöö mujal muuda

Esinenud loengutega Tampere Ülikoolis 1977; külalislektor ja -teadur Magdeburgi Tehnikaülikoolis 1989, Saarbrückeni Ülikoolis 1995.

Teadustöö põhisuunad muuda

Monotoonsete süsteemide teooria (Mullat, 1971) rakendamine graafiteoorias, hüpoteeside automaatgenereerimisel, ekspertsüsteemide genereerimisel, mustritajus jm. Andmeanalüüsi meetodid sotsioloogias, meditsiinis ja pedagoogikas. Tema juhendamisel on välja töötatud informatsioonitöötlemise süsteem, mida on rakendatud Eesti Raadio arvutuskeskuses, Eesti NSV Tervishoiuministeeriumis ja Eesti NSV Siseministeeriumis. Uurimusi arvutusmeetodite, rakenduslike programmeerimissüsteemide, andmeanalüüsimeetodite ja intellektitehnika alalt. Avaldanud üle 200 teadustöö, esseid informaatika ja mõttemängude kohta. Tema juhendamisel on kaitstud 25 kandidaadi- ja 7 doktoritööd. Juhendanud väitekirjade kirjutamisel ka sporditeadlasi (koos H. Grossiga – klassikalise suusasammu Eesti mudel, A. Krevald – vasaraheide, A. Vain – saltohüpe, R. Nõvandi – ujumise stardihüpe). Kasvandikest on sirgunud 10 professorit.

Teaduskorralduslik tegevus muuda

TRÜ Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) nõukogu esimees 1959–1961; üleliidulise ÜTÜ nõukogu liige 1960–1961; üleliidulise infotöötluse erialade metoodilise nõukogu ja selle presiidiumi liige; Eesti NSV kõrgkoolide matemaatika ainekomisjoni esimees 1963–1966; NSV Liidu TA Küberneetika Probleemkomisjoni liige 1966; Eesti NSV MN arvutustehnika komisjoni liige; TPI arvutuskeskuse rajaja 1968 ja teaduslik juhendaja. Infotöötluse kateedri rajajaid ja vastava eriala väljakujundajaid TPIs. SA Tiigrihüpe asutajaliige ja nõukogu liige. Ajakirja A&A toimetuskolleegiumi liige. Olnud rahvusvaheliste konverentside korraldus- ja programmikomiteede esimees ja liige. Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige, informaatika sektsiooni esimees 1988–1992; Eesti Loodusuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni liige a-st 1955. Väliseestlastega kultuurisidemete pidamise vabariikliku komitee liige.

Tunnustus muuda

Harrastused muuda

Sport (spordiga tegelema hakkas 1943 õpetaja Endel Arandi juhendamisel), kuulunud spordiühingusse Kalev; male (malet mängima hakkas Felix Kibbermanni juhendamisel), Eesti koolinoorte malemeister 1947, mänginud Eesti malemeistrivõistluste finaalis (parim koht – V), meeskondlik Eesti meister, kuulunud Eesti koondisse; Eesti NSV malesektsiooni presiidiumi aseesimees 1952; Tartu (1951) ja TRÜ (1947–1950) malesektsiooni esimees; bridž, Eesti meister turniiribridžis 1971, võitnud rida hõbemedaleid, kuulunud Eesti koondisse; Eesti Turniiribridži Liidu president 1966–1997; toimetanud Spordilehe bridžinurka 1967. aastast; TRÜ lauatennise sektsiooni esimees 1953–1954; kasiinondus.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • EE 2000, 14
  • EmajBL 2003
  • ESpordi BL 2001

Välislingid muuda