Lennundusseadus

Eesti Vabariigi lennundusseadus on seadus, mis "sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused" [1]. Eestis 2019. aasta seisuga kehtiv lennundusseadus on vastu võetud 17. veebruaril 1999 ning jõustunud 1. septembril 1999.

Lennundusseaduse peatükid hõlmavad järgmisi temaatilisi jaotisi:[1]

  • üldsätted;
  • õhusõiduki valmistamine, hooldamine, lennu- ja keskkonnakõlblikkus;
  • õhusõidukite registrid;
  • lennunduspersonali load;
  • õhusõiduki mehitamine ja kapteni kohustused õhusõiduki pardal;
  • lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad;
  • lennutegevus;
  • lennuohutust mõjutavad juhtumid;
  • lennunduse muud sätted;
  • rakendussätted.

Lennundustegevuse alla kuulub kõik, mis on seotud õhusõidukite käitamise, mehitamise, ehituse ja hooldusega. Lisaks käib selle alla lennuliikluse teenindamine, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamine ja lennundusspetsialistide koolitamine.[1]

Lennundusseadus määrab, mis load ja sertifikaadid on vajalikud, et näiteks lennuettevõtja võiks käitada lennukeid ja muid õhusõidukeid, aeronavigatsiooniteenust osutav ettevõte seda teenust osutada, hooldusorganisatsioon õhusõidukeid hooldada. Kindlad nõuded on ka kõigile otseselt lennuliikluse korraldamisega seotud isikutele. Kehtiv lennundusluba peab olema lennundustehnilisel töötajal, lennuliikluse lennujuhil ja lennuinformaatoril ning lennumeeskonna (piloot, salongitöötaja jne) liikmetel. Õhusõidukite pardal töötavatel isikutel ja lennuliiklusteenust osutavatel isikutel peab olema oma ametile vastav tervisetõend. Vajalikke tervisetõendeid saab välja anda ainult lennundusarsti tunnistusega arst. "Lennuliikluse lennujuhi, lennujuhi õpilase, lennuinformaatori ning õhusõiduki piloodi ja raadiosidet pidava navigaatori lennunduse erialakeele oskustase peab vastama vähemalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 1 sätestatud keeleoskusskaala 4. tasemele [1]." See tähendab, et vajalik keeleoskus tuleb samuti tõestada, ka selleks on eraldi sertifitseeritud testijad ja eksamineerijad.[1]

Lennundusseadus määrab õhusõidukitel töötava personali töö-, lennu- ja puhkeajad. Lisaks sätestab lennundusseadus õhusõiduki kapteni õigused ja kohustused nii tava- kui ka ohuolukorras.[1]

Lennundusseaduses on sätestatud lennundusjulgestuse korraldamine. Selleks on Eestis olemas nõuandev komisjon, kuhu kuuluvad mitmete ministeeriumide ja ametite esindajad. On määratud, mis ametid ja asutused peavad vastavalt olukorrale juhtrolli võtma ning tegevust organiseerima. Kirjas on lennujulgestust tagavate isikute kvalifikatsioon. Sätestatakse õigused, mis on lennujulgestust läbi viivatel isikutel, et oleks tagatud ohutus, nt pagasi, kauba ja inimeste kontroll.[1]

Lennundusseadus määrab üldise ohuolukordades käitumise, kes peab mis juhul vajalikku tegevust juhtima jne. Sätestatud on riikliku- ja haldusjärelevalve korraldus.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Lennundusseadus (13.03.2019). Riigi Teataja I. Kasutatud 09.04.2019, https://www.riigiteataja.ee/akt/LennS