Leinatoetuslaager

Leinatoetuslaager on laager, mida korraldab MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm. Laager on mõeldud lastele, kes on kaotanud oma pereliikme (ema, isa, õe/venna). Leinatoetuslaager aitab perel leinaga toime tulla.

Ajalugu

1994. aastal parvlaeva Estonia katastroofi tagajärjel soovisid lapsed, kes oma lähedase õnnetuses kaotasid, teiste lastega kokku saada, kes olid samas õnnetuses mõne lähedase kaotanud. Nii toimuski aastal 1995 esimene leinatoetuslaager, mida rahaliselt toetas Rootsi lastekaitseorganisatsioon Rädda Barnen. 2001. aastal asutati mittetulundusühing Laste ja Noorte Kriisiprogramm, mis tegeleb praeguseni põhiliselt leinatoetuslaagritega. Nüüdseks oleme läbi viidud ligi 80 laagrit, millest on psühholoogilist abi saanud rohkem kui 1050 last ja noort.

Laagritegevus

Leinatoetuslaagrit korraldatakse sellise programmi kaudu, mis aitab lapsel ja perel pereliikme surmaga paremini toime tulla. Programm sisaldab perekonsultatsioone, nädal aega kestvat suvelaagrit ja kahte kolmepäevast jätkulaagrit. Programmis aidatakse aasta jooksul kuni 45 last. Laagrisse võetakse vastu noor, kes on 7–18-aastane ja viimase kahe aasta jooksul oma pereliikme kaotanud. Laager ei ole puhtalt leinaga tegelemiseks. Seal toimetatakse samamoodi kui teistes laagrites (sporditegevused, loovtegevused, diskod, viktoriinid jms). Igal hommikul tegeletakse leinaga vaid kaks tundi rühmatööna oma vanuserühmas. Noor saab erinevates tegevustes oma mõtteid ja tundeid väljendada. Lastega tegelevad eriväljaõppe saanud spetsialistid, kes töötavad iga päev psühholoogide ja arstidena. Paljud spetsialistidest on juba alates Estonia kriisist leinatoetuslaagritega tegelenud.

Lapse lein

Täiskasvanutel on keeruline aidata ja aru saada leinavast lapsest. Lapse lein on hoopis teine kui täiskasvanul. Pereliikme kaotuse puhul tihti unustatakse ära lapse lein. Lapse leinast ei saada sageli aru, kuna see on keerukam kui täiskasvanutel. Laps ei soovi oma leinaga täiskasvanuid segada ning ta üritab vanemaid oma leinast säästa. Lapsel peab olema võimalus rääkida oma leinast, muidu võib ta endasse sulguda, mis võib viia depressioonini. Leina ületamiseks on vaja läbida neli etappi.:

1) aktsepteerida juhtunut: õnnetuse eitamine on vale otsus leina üleelamisel

2) mitte karta väljendada mistahes tundeid

3) tuleb harjuda uute elukorraldustega

4) lõpuks tuleb leppida sellega, et inimene on meie seast lahkunud, ja harjuda eluga ilma lahkunuta.

Lein mõjutab last igas eluetapis, isegi täiskasvanuna oma eluvalikute täideviimisel. Laste leinamisel otseselt ei ole mingisugust reeglit, kuna nad leinavad täiskasvanutest hoopis erineval moel. Seetõttu öeldakse ka, et „lapse lein on triibuline“. Laps ei tohi leinates end üksildasena tunda. Talle peab toeks olema, teda kuulama ja talle rohkem leina selgitama. Võib küll mõelda, et kui lapsele tõde ei räägita, siis sel viisil saab teda säästa, kuid tegelikult võib see lapsele veel rohkem haiget teha. Lapsel ei tohi keelata leinamist, kuna surm on elu osa ja seda ei tohi karta.

Kuidas jõuda abini?

Leinalaagrisse võib saada ohvriabi, psühholoogi, psühhiaatri või mõne tuttava kaudu. Leinalaagri maksumus ühe lapse kohta on 260 €. Toetuse saamiseks tuleb omavalitsusse esitada taotlus. Toetust saavad 7–18-aastased leinas lapsed, kes on oma lähedase 1,5 aasta jooksul kaotanud.

Välislingid

• MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm. (2017). Ajalugu.
• MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm. (2017). Laagrid.
• Pärnu Linnavalitsus. (2018). Sotsiaaltoetused, soodustused– laste leinalaagris osalemise toetus.
• Ruth Raielo. Lapse lein. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. 1998