Ava peamenüü

Laur Palgi (19. mai 1935 Tartu7. juuli 2016) oli eesti füüsikateoreetik.[1]

EluluguRedigeeri

Laur Palgi oli kirjandusteadlase Daniel Palgi poeg.[1]

Lõpetas 1953 Elva Keskkooli, 1958 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika osakonna, oli 1958–61 TÜ aspirant, füüsika-matemaatikakandidaat (1964, TÜ), väitekiri "Влияние промежуточного векторного бозона на некоторые процессы слабого взаимодействия в мю-мезоатомах". Oli 1961–1965 FAI nooremteadur, 1965–73 vanemteadur; 1973–2002 FI vanemteadur ja teadur. Pidanud loenguid aatomifüüsikast ning tuuma- ja elementaarosakeste teooriast.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkond oli: osakestefüüsika, peamiselt neutriinofüüsika ning standardmudelite laiendused. Arendanud neutriinode ostsillatsiooniteooriat, analüüsinud nende ostsillatsioonide avastamise võimalusi. Tõlkinud aimeraamatuid (Steven Weinbergi "Esimesed kolm minutit", J. B. Zeldovitši "Minu Universum", koos Jaak Lõhmusega). 45 teadustrükist, 20 aimeartiklit.[1]

TeoseidRedigeeri

  • О необходимости дополнительной экспериментальной проверки нарушения СР-инвариантности. // Ядерная физ. (1975) 22
  • Sissejuhatus ühendatud elektronõrga vastasmõju teooriasse. Tartu, 1982
  • Osakestest osakestes. Kaasaegsetest ettekujutustest mateeria struktuuri kohta (kaasautor J. Lõhmus). Tallinn, 1985
  • Solar neutrino fluxes and anthropic principle. // Proc. of the 2nd Tallinn Symposion on Neutrino Physics. Tallinn, 1994
  • Neutriino '98 järgselt neutriino massidest ja segunemistest (kaasautor H. Kaasik). // EFS aastaraamat (1998). Tartu, 1999

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.