Lauderi vald (läti keeles Lauderu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Lauderi vald
läti Lauderu pagasts
Pindala: 75,02 km²
Elanikke: 212 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,8 in/km²
Keskus: Lauderi

Vald piirneb sama piirkonna Zaļesje, Nirza, Rundēni ja Istra vallaga.

Valla pindala on 75 km². 2011. aasta seisuga elas seal 401 inimest. Aastal 2011 elas vallas 87 lätlast, 290 venelast, 12 valgevenelast ja 7 ukrainlast.[2] Valla keskus on Lauderi küla. Vallavanem on Ludmila Matvejenko.[3]

Ajalugu

muuda

Aastal 1863 moodustati Istra, Annapole, Konecpole ja Soboļina mõisavalla ühendamisel Istra vald. Aastal 1945 moodustati vallas Annapole, Cukur, Istra, Koņecpole, Lauderi, Plepļi ja Soboļina külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Lauderi külanõukoguga Plepļi külanõukogu, aga aastal 1960 Rundēni külanõukogu kolhoosi Maija rīts alad.[4] Külanõukogus tegutses kolhoos Zaveti Ļeņina, mis muudeti aastal 1970 Lauderi sovhoosiks, Lauderist sai aga sovhoosi keskasula. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Lauderi vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Zilupe piirkonda.

Kaitstavad paigad

muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Rudava ehk Lītava mäe linnamägi ja Lauderi õigeusu kirik, selle piirdemüür, väravad, külgaltarid ning altarimaal.[6] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Dongi lohukivi ehk Čortov kameņ.[7]

Loodus

muuda
 
Suur Lauderi järv

Vald asub Latgale kõrgustikul. Kõrgeim koht on valla lääneosas asuv Rudava ehk Lītava mägi (243,4 m), kõrgemad kohad on veel selle lähistel asuvad Dongi mägi (221,1 m) ja Čarkova mägi (211,3 m). Idaosas voolab valla suurim jõgi Istra jõgi. Valla suuremad järved on Suur Lauderi järv ja Sološi järv.

Looduskaitse all on Cucuri tamm, Lauderi pappel ja Lauderi pahaga pappel, lisaks üks nimetu põlispuu.[8]

Külad

muuda

Vallas on 34 küla. Valla keskuse Lauderi (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 196. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems: Beļaji 2 elanikuga aastal 2020, Bidrija 1 elanikuga aastal 2020, Blonti 1 elanikuga aastal 2020, Čiučiši 3 elanikuga aastal 2020, Cucuri 12 elanikuga aastal 2020, Dongi 1 elanikuga aastal 2019, Figurka, Gumineica, Iļjonki 2 elanikuga aastal 2020, Iljusi, Kazimirova 1 elanikuga aastal 2020, Kirili 4 elanikuga aastal 2020, Koņova 2 elanikuga aastal 2020, Korņovka 1 elanikuga aastal 2020, Litovskie 5 elanikuga aastal 2020, Maslova 1 elanikuga aastal 2020, Morozi 3 elanikuga aastal 2020, Navinskie 3 elanikuga aastal 2020, Osiņņiki 1 elanikuga aastal 2020, Paideri 1 elanikuga aastal 2020, Paraļi 3 elanikuga aastal 2020, Pīteri 1 elanikuga aastal 2020, Plepļi 5 elanikuga aastal 2020, Rjabije 2 elanikuga aastal 2020, Rūdovi, Skredeļi 7 elanikuga aastal 2020, Smoļskie 1 elanikuga aastal 2019, Sološi 8 elanikuga aastal 2020, Staraja Meļņica 7 elanikuga aastal 2020, Škirpāni 3 elanikuga aastal 2020, Žlobnova 2 elanikuga aastal 2020, Turovka 9 elanikuga aastal 2020 ja Vacumnīki 2 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Zilupes novads, vaadatud 28.02 2020
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. "Zilupes novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2012. Vaadatud 28. veebruaril 2021.
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 28. 02 2021
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 28. 02 2021
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda