Lastefilosoofia

Lastefilosoofia, ka P4C (ingl philosophy for children), on praktiline liikumine, mis õpetab lapsi iseseisvalt mõtlema nii kodus kui ka koolis. Selle eesmärk on kasvatada lastest järelemõtlikud, kaalutlevad, taktitundelised ja arukad isiksused. Selleks vajalikud oskused ja valmisolek neid kasutada omandatakse kõige paremini keele vahendusel, luues huviäratava õhkkonna.

Lastefilosoofia suund on võrsunud veendumusest, et mõtlemine on õpitav ja õpetatav ning õpetajate ja lapsevanemate abil on iga lapse üldist intelligentsust võimalik tõsta. Lastele on võimalik õpetada arutlemist, teadmiste hankimist ning õppimisel loogilise mõtlemise kasutamist. Mõtlemisoskust tuleb hakata arendama juba varases lapsepõlves, sest arengu algaastatel on lapsed vastuvõtlikumad ning nende isiksus alles hakkab välja kujunema.

Meetodid

Lastefilosoofia põhimõtete alged pärinevad antiikajast. Nimelt oli Kreeka filosoof Sokrates see, kes ärgitas inimesi oma kohati ebamugavate küsimustega mõtlema ja arutlema. Ka lastega filosofeerimisel kasutatakse sokraatilist meetodit: lastel aidatakse vormistada eesmärgistatud küsimusi, korrastada mõtteid, mõtiskleda süvendatud ja loomingulisel viisil. Sokraatilise-filosofeeriva küsimisstiiliga proovitakse liikuda üksikjuhtumilt edasi üldisele.

Columbia ülikooli filosoofiaprofessor Matthew Lipman töötas 1980. aastatel välja mõtlemisoskuste tehnikad. Ülikoolis õpetades sai ta aru, et tudengitel on küllaltki nõrk mõtlemisoskus. Lipman leiab, et mõtlemist peab hakkama õpetama juba siis, kui laps kooli läheb. Eesmärk on arendada laste mõtlemisoskust, mida läheb vaja kõigis valdkondades. Lipmani meetodis on rohkem kui kolmkümmend oskust, mida lapsed peaksid omandama. Kõige tähtsamal kohal on mõistete täpne formuleering. Ta leidis, et kõige parem on lastele mõtlemist õpetada juttude kaudu.

Lastega filosofeerimisel on ka mitmesuguseid tehnikaid:

• laste küsimustest kinni haaramine ja vastuküsimuste esitamine;
• juttude kasutamine lähtepunktina;
• rolli- ja liikumismängud;
• kunstiline tegevus;
• fantaasiarännakud.

Teemad

Teemad, mis lastele alati huvi pakuvad, on näiteks õiglus, vabadus, sõprus, tõde, teadmised, otsustamine ja hinnangute andmine. Mõned näited, mida laste käest küsida või mille üle arutleda:

• kui palju on lõputult?
• millal on ei kunagi?
• kas sipelgas teab, et ta on sipelgas?
• kust tulevad sõnad?
• mis on ausus?
• miks peab olema viisakas?

Küsimusi, mille üle lastega filosofeerida, on lõputult. Lapsed arendavad ideid ise, õpetaja on sealjuures suunaja.

Tulemused

Erinevad uurimistulemused on näidanud, et lastega filosofeerimine avaldab positiivset mõju lapse kognitiivsete võimete arengule, sotsiaalsele ja kommunikatiivsele käitumisele, suhtlusoskusele, enesekindlusele ja keskendumisvõimele. Laps saab teadlikuks iseendast, õpib tegema järeldusi, leidma orientiire iseseisvas elus ning iseseisvalt mõtlema ja otsustama. Arenevad ka kuulamis- ja argumenteerimisoskus, austus, lugupidamine, vastutustunne, eriarvamuste aktsepteerimine, sallivus, eneseväärikus, eneseusk.

Lastefilosoofia Eestis

2001. aastal tõi tol ajal tudengistaatuses Egle Säre lastefilosoofia meetodi Eestisse. 2002. aastal valmis tema diplomitöö teemal "Lastega filosofeerimine algkoolis" ning 2010. aastal magistritöö "Filosoofiliste vestluste ja tegevuste rakendamise võimalused lastega ühe algklassi näitel". Egle Säre on enda teadmisi lastefilosoofiast ja õppemeetoditest täiendanud ka Viinis ja Saksamaal. 2008.–2010. aastal juhendas ta laste filosofeerimise huviringi. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis haridusteaduste assistendina ning 2018. aastal kaitses doktoritöö, milles uuris laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut lastefilosoofia meetodi kaudu.

Vaata ka

• Sokraatiline meetod
• Lapsepõlvefilosoofia
• Filosoofiline nõustamine
• Väärtuskasvatus

Välislingid

• Dokumentaalfilm "Socrates fo Six Year Olds". Nähtav Youtube'ist, 7-osaline
• Dr. Sara Goering kõne "Philosophy for Kids" TEDxOvertake'i konverentsil