Laser-kaugusmõõtja

Laser-kaugusmõõtja on kaugusmõõtja, mis kasutab objekti kauguse määramiseks laserkiirt. Kõige tavalisem laser-kaugusmõõtja toimib lennu põhimõttel, saates laserimpulsi objekti suunas kitsa kiirena, mis peegeldub sihtmärgilt tagasi saatjale ja mõõdab, kui kaua kiire tagasipeegeldumiseks aega kulub. Valguse suure kiiruse tõttu ei sobi see mõõtmisviis väga täpseteks mõõtmisteks: selleks tasub pigem kasutada triangulatsiooni ja muid meetodeid.

Mileseey Rock X3 laser-kaugusmõõtja

Varem kasutasid laser-kaugusmõõtjajat üksnes maamõõtjad ja ehitusinsenerid, kuid tänapäeval on see muutunud laiatarbeseadmeks.

Laser-kaugusmõõtja mõõtmisfunktsioonid võimaldavad väärtusi liita ja lahutada ning arvutada lineaarset kaugust, pindala, kogupindala ja ruumala.

Impulss

Impulssi võib kodeerida, et vähendada kaugusmõõtja kinnikiilumise võimalust. Doppleri efekti kasutades saab otsustada, kas objekt liigub kaugusmõõtja poole või sellest eemale, ja kui kiiresti see toimub.

Täpsus

Seadme täpsuse määravad laserimpulsi tõusu- või langusaeg ja vastuvõtja kiirus. Seade, mis kasutab väga teravaid laserimpulsse ja millel on väga kiire detektor, võib objekti asukoha määrata millimeetri täpsusega.

Ulatuskaugus ja viga

Vaatamata sellele, et laserkiir on kitsas, levib see laserkiirte lahknevuse stsintillatsiooni- ja valgusvihkefektide tõttu kaugele. See on tingitud õhus sisalduvatest ja objektiividena toimivatest õhumullidest, varieerudes mikroskoopilistest suurustest kuni umbes poole laserkiire ja maapinna vahelise kõrguseni. Need atmosfääri moonutused koos laseri enda ja põiktuulte mõjuga, mis panevad sooja õhu mullid külgsuunas liikuma, võivad muuta objekti täpse kauguse määramise keerukaks. Selline olukord võib tekkida näiteks puude või põõsaste all või isegi pikemate, rohkem kui 1 km avatud vahemaade puhul, näiteks lahtisel kõrbemaastikul. Osa laservalgust võib peegelduda mõõdetava objekti läheduses paiknevatelt lehtedelt või puuharudelt, tekitades varase tagasipeegelduse ja viies lugemi seetõttu liiga madalale. Mõõtes enam kui 365 m kauguselt, võib sihtmärk lihtsalt kaduda kuumutatud pinna lähedal tekkivasse miraaži, mis laservalgust painutab. Kõiki neid mõjusid tuleb mõõtmisel arvestada.