Larissa (kreeka sõnast Λάρισσα), teise nimega Neptune VII, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju Poseidoni (Neptunuse) armukese Larissa järgi.

Larissa
Voyager 2 tehtud foto Larissast
Voyager 2 tehtud foto Larissast
Avastamine
Avastajad Harold J. Reitsema, William B. Hubbard, Larry A. Lebofsky ja David J. Tholen
Avastamise aeg 24. mai 1981
Orbiidi iseloomustus
Orbiidi pikem pooltelg 73 548 ± 1 km
Ekstsentrilisus 0,001393 ± 0,00008
Tiirlemisperiood 0,55465332 ± 0,00000001 ööpäeva
Emaplaneet Neptuun
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 216×204×168 km (± ~10 km)[1][2]
Keskmine raadius 97 ± 3 km[3]
Ruumala ~3,5×105 km3
Mass ~4,2×1017
Keskmine tihedus ~1,2 g/cm³
Telje kalle
Albeedo 0,09[1][3]
Näiv tähesuurus 21,5[3]
Pinna temperatuur
… keskmine

~51 K

Avastamine

muuda

Larissa avastasid tähevarjutuse juhusliku maapealse vaatluse käigus Harold J. Reitsema, William B. Hubbard, Larry A. Lebofsky ja David J. Tholen[4] 24. mail 1981. Larissale anti ajutine nimetus S/1981 N 1 ja avastusest teatati 29. mail 1981.[5] Voyager 2 möödalennu ajal 1989. aastal[6] märgati Larissat uuesti ja ühtlasi leidis kinnitust, et Larissa tiirleb oma orbiidil üksi, mille järel anti sellele 2. augustil 1989 veel nimetus S/1989 N 2.[7] Stephen P. Synnotti teadaanne Larissa taasmärkamisest mainis „10 päeva jooksul võetud 5 kaadrit”, mistõttu on taasmärkamiskuupäev millalgi enne 28. juulit. Kaaslasele anti nimi Larissa 16. septembril 1991.[8]

Füüsikaline iseloomustus

muuda

Suuruse poolest neljas Neptuuni kaaslane Larissa on korrapäratu kujuga ja paistab olevat tihedalt kaetud impaktstruktuuridega, kuid ilma geoloogilise aktiivsuseta. Väga palju rohkemat Larissa kohta ei teata. On tõenäoline, et Larissa koosneb Neptuuni algsetest kaaslastest, mis lagunesid Tritoni häirituse tõttu peagi pärast Tritoni püsimajäämist väga ekstsentrilisele orbiidile.[9]

Orbiidi iseloomustus

muuda

Larissa tiirleb Neptuuni sünkroonse orbiidi raadiusest madalamal, mistõttu väheneb Larissa orbiit aegamööda ja kunagi võib Larissa langeda Neptuuni atmosfääri või Roche'i piiri ületamisel laguneda tükkideks, mis jäävad Neptuuni rõngastesse tiirlema.

Uurimine

muuda

Larissat on külastanud ainult Voyager 2. Kosmosesondil õnnestus Larissat pildistada.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Mall:Cite doi
  2. Williams, Dr. David R. (22. jaanuar 2008). "Neptunian Satellite Fact Sheet". NASA (National Space Science Data Center). Vaadatud 13.12.2008.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Planetary Satellite Physical Parameters". JPL (Solar System Dynamics). 18. oktoober 2010. Vaadatud 11.10.2011.
  4. Mall:Cite doi
  5. Marsden, Brian G. (29. mai 1981). "S/1981 N 1". IAU Circular. 3608. Vaadatud 26.10.2011.
  6. Mall:Cite doi [on page 1435]
  7. Marsden, Brian G. (2. august 1989). "Satellites of Neptune". IAU Circular. 4824. Vaadatud 26.10.2011.
  8. Marsden, Brian G. (16. september 1991). "Satellites of Saturn and Neptune". IAU Circular. 5347. Vaadatud 26.10.2011.
  9. Mall:Cite doi