Triton (kuu)
Triton on Neptuuni suurim kuu.
.jpg) Voyager 2. fotomosaiik Tritonist | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | William Lassell |
| Avastamise aeg | 10. oktoober 1846 |
| Nimetamine | |
| Teised nimed | Neptuun I |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 354 769 km |
| Tiirlemisperiood | -5,876854 d[1][2] |
| Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 4,39 km/s |
| Orbiidi kalle |
129,812° (ekliptika suhtes) 156,885° (Neptuuni ekvaatori suhtes)[3][4] 129,608° (Neptuuni orbiidi suhtes) |
| Emaplaneet | Neptuun |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Keskmine raadius | 1353,4±0,9 km[5] (0,2122 Maa raadiust) |
| Keskmine diameeter | 2706,8±1,8 km |
| Pindala | 23 018 000 km² |
| Ruumala | 10 384 000 000 km³ |
| Mass | 2,147*1022 kg (0,00359 Maa massi) |
| Keskmine tihedus | 2,061 g/cm³[5] |
| Raskuskiirendus | 0,779 m/s² (0,0794 g) |
| Paokiirus | 1,455 km/s |
| Pöörlemisperiood | 5 d 21 h 2 min 28s[6] (sünkroonne) |
| Telje kalle | null |
| Albeedo | 0,76[5] |
| Näiv tähesuurus | 13,47[7] |
| Pinna temperatuur … keskmine |
38 K (-235,2 °C)[6] |
| Atmosfääri iseloomustus | |
| Rõhk | 1,4–1,9 Pa[6] |
| Koostis | lämmastik[8], väiksel määral metaan[8] ja süsinikoksiid[9] |
.jpg)
Triton on Päikesesüsteemi ainus suur kuu, mis tiirleb ümber planeedi vastassuunas planeedi pöörlemisele. Seda nimetatakse retrograadseks orbiidiks. Ebahariliku orbiidi ja samuti koostise tõttu, mis meenutab Pluutot, on arvatud, et Triton on kunagine kääbusplaneet, mille Neptuun Kuiperi vööst enda kaaslaseks haaras.
Tritoni läbimõõt on 2707 km. Ta on Päikesesüsteemi suuruselt 7. kuu. Ta on koguni suurem kui Pluuto. Kui kuud järjestada suhtelise suuruse poolest planeediga võrreldes, on Triton koguni teine, jäädes alla vaid Maa ümber tiirlevale Kuule.
Triton hõlmab 99,5% kogu Neptuuni ümber tiirlevast massist (kõik Neptuuni kuud ja rõngad kokku). Triton on Neptuuni ainus kuu, mis on piisavalt suur selleks, et planeedil oleks hüdrostaatiline tasakaal. Ta on üks vähestest geoloogiliselt aktiivsetest kuudest Päikesesüsteemis, ülejäänud on Jupiteri kaaslane Europa ning Saturni kaaslased Titan ja Enceladus. Selle tulemusena on kuu pind suhteliselt noor ja sellel on vähe löökkraatreid. Tritonil on krüovulkaanid ja tektoonika, mis vihjavad keerukale geoloogilisele ajaloole.
Tritoni tuum koosneb kivimitest ja metallidest ning see moodustab kuu massist kaks kolmandikku. Tuuma peal on jää ehk külmunud vee kiht ning sellel külmunud lämmastiku kiht. Tritoni keskmine tihedus on 2,061 g/cm³, mis tähendab, et jää moodustab kuust 15–35%.
1989. aasta möödalennul avastas kosmosesond "Voyager 2", et Tritoni temperatuur on 38 K ehk -235 °C. Nii madalal temperatuuril on väga vähe aineid gaasilisel kujul ja seetõttu on Tritoni atmosfäär peaaegu olematu, kõigest seitsmekümnetuhandik maisest. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, on leitud ka metaani ja süsinikmonooksiidi jälgi.
Tritoni pöörlemisperiood on 5 päeva, 21 tundi, 2 minutit ja 28 sekundit. Ta on kogu aeg oma planeedi Neptuuni poole sama küljega pööratud nagu Kuu Maa poole.
Tritoni raskusjõud on 0,779 m/s² ehk kolmeteistkümnendik maisest või pool Kuu omast. Tritoni paokiirus on 1,455 km/s ehk kaheksandik maisest kuu enese suhtes ja 2,33 km/s ehk viiendik maisest Neptuuni suhtes.
Tritoni näiv tähesuurus on +13,42. See on palju tuhmim kui palja silmaga nägemiseks vaja. Isegi Neptuun (näiv tähesuurus 7,67–8,00) pole palja silmaga nähtav.
Tritoni pindala on 23,0 miljonit km². Võrdluseks: Venemaa keisririigi pindala suurim ulatus oli 22,8 miljonit km² ja Nõukogude Liidul 22,4 miljonit km².
Avastamine ja nimi muuda
Tritoni avastas William Lassell 10. oktoobril 1846 ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist Johann Gottfried Galle poolt. Kulus veel sajand, enne kui 1949 avastati Neptuuni järgmine kuu Nereid.
Triton sai nime vanakreeka merejumala Poseidoni (vanas Roomas Neptunuse) poja Tritoni järgi. Nime pakkus välja Camille Flammarion 1880. aastal. Ametlikult tunnistati seda nime alles pärast Nereidi avastamist, enne kutsuti Tritonit Neptuuni kuuks.
Lassell ise ei pannud oma avastusele üldse nime. Kuid järgmisel aastal pakkus John Herschel välja nimed Saturni 7 tollal teada olevale kuule ning kui 1848 avastati Saturni kaheksas kuu, pakkus Lassell Herscheli stiili järgides sellele nimeks Hyperion, mis jäigi käibima.
Astrogeoloogia muuda
Kraatrid muuda
| Kraater | Mille järgi nimetatud planeeti |
|---|---|
| Amarum | Amarum (Quechua rahvas Ecuadoris) |
| Andvari | Andvari (Norra) |
| Cay | Cay (Maia) |
| Ilomba | Ilomba (Lozi rahvas Sambias) |
| Kraken (kraatrite ahel) | Kraken (Norra) |
| Kurma | Kurma (Hindu) |
| Mazomba | Mazomba (Chaga rahvas Tansaanias) |
| Ravgga | Ravgga (Soome) |
| Set (kraatrite ahel) | Seth (jumal vanaegiptuse mütoloogias) |
| Tangaroa | Tangaroa (Maori) |
| Vodyanoy | The Vodyanoi (Slaavi) |
Tumedad laigud muuda
Tritoni tumedad laigud on nimetatud eri mütoloogiate veehaldjate järgi.
| Tume laik | Mille järgi nimetatud |
|---|---|
| Akupara Maculae | Akupara, Hinduism |
| Doro Macula | Doro, Nanais rahvas Siberis |
| Kikimora Macula | Kikimora, Slaavi |
| Namazu Macula | Namazu, Jaapani |
| Rem Macula | Rem, Vana-Egiptus |
| Viviane Macula | Viviane, Briti |
| Zin Maculae | Zin, Nigeeria |
Viited muuda
- ↑ Williams, David R. (23. november 2006). "Neptunian Satellite Fact Sheet". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2011. Vaadatud 18. jaanuar 2008.
- ↑ Overbye, Dennis (5. november 2014). "Bound for Pluto, Carrying Memories of Triton". New York Times. Vaadatud 5. november 2014.
- ↑ Jacobson, R. A. — AJ (3. aprill 2009). "Planetary Satellite Mean Orbital Parameters". JPL satellite ephemeris. JPL (Solar System Dynamics). Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2011. Vaadatud 26. oktoober 2011.
- ↑ Jacobson, R. A. (3. aprill 2009). "The Orbits of the Neptunian Satellites and the Orientation of the Pole of Neptune". The Astronomical Journal. 137 (5): 4322–4329. Bibcode:2009AJ....137.4322J. DOI:10.1088/0004-6256/137/5/4322.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Planetary Satellite Physical Parameters". JPL (Solar System Dynamics). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2010. Vaadatud 26. oktoober 2011.
- ↑ 6,0 6,1 6,2
Spohn, Tilman; Johnson, Torrence; Bauer, Doris (2014). "Triton". Encyclopedia of the Solar System (inglise) (3rd edition ed.). Elsevier. Lk-d 861–882. ISBN 978-0124-158-45-0.
{{cite book}}: parameetris|edition=on üleliigne tekst (juhend); puudub|author1=(juhend) - ↑ "Classic Satellites of the Solar System". Observatorio ARVAL. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2011. Vaadatud 28. september 2007.
- ↑ 8,0 8,1 Broadfoot, A. L.; Atreya, S. K.; Bertaux, J. L.; Blamont, J. E.; Dessler, A. J.; Donahue, T. M.; Forrester, W. T.; Hall, D. T.; Herbert, F.; Holberg, J. B.; Hunter, D. M.; Krasnopolsky, V. A.; Linick, S.; Lunine, J. I.; McConnell, J. C.; Moos, H. W.; Sandel, B. R.; Schneider, N. M.; Shemansky, D. E.; Smith, G. R.; Strobel, D. F.; Yelle, R. V. (1989). "Ultraviolet Spectrometer Observations of Neptune and Triton". Science. 246 (4936): 1459–66. Bibcode:1989Sci...246.1459B. DOI:10.1126/science.246.4936.1459. PMID 17756000.
- ↑ Lellouch, E.; de Bergh, C.; Sicardy, B.; et al. (2010). "Detection of CO in Triton's atmosphere and the nature of surface-atmosphere interactions". Astronomy and Astrophysics. 512: L8. arXiv:1003.2866. Bibcode:2010A&A...512L...8L. DOI:10.1051/0004-6361/201014339.
Triton (kuu) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis