Vikipeedia

Lamapuit

Lamapuit on tormiheite, tormimurru või mõnel muul põhjusel maapinnale kukkunud puu, mille tüve puit ei ole oluliselt pehkinud, mistõttu puit on vähemalt küttepuiduna realiseeritav. Takseerimise käigus hinnatakse vaid lamapuidu tüvede mahtu. Puistute loodusväärtuse hindamisel käsitletakse lamapuiduna ka täielikult pehkinud puu tüvesid.

Elupaigana muuda

Puu lagunemistsükli jooksul võib surnud puidus ja selle peal elada tuhandeid liike (teada on 5000 liiki), surnud puiduga on seotud kuni 40% ohustatud liikidest. Surnud puit pakub kasvupinda sammaldele ja samblikele, õõnsused on elupaigaks lindudele, kimalastele ja nahkhiirtele. Puidus elavad putukad on toiduks rähnidele ja teistele lindudele. Surnud puit koos omase elustikuga on metsa aineringe stabiilsuse ja mullaviljakuse tagaja.

Aastakümnete pikkuse lagunemisperioodi jooksul eraldub pidevalt mulda taimedele vajalikke toitaineid. Surnud puud suurendavad ka ökosüsteemi veemahutavust. Surnud puit võib moodustada kuni 20% kogu metsa biomassist, olles oluline süsiniku talletaja ja omades positiivset rolli kliimamuutuste leevendajana.

Looduslikes metsades' võib surnud puidu hulk ulatuda 200 tm/ha, kuid Eestis on see aktiivselt majandatavais metsades alla 20 tm/ha. Raied vähendavad surnud puidu hulka kuni 10 korda. Sõltuvalt metsade viljakusest on elurikkuse säilimiseks vähim vajalik kogus 10,30 tm/ha. Eriti harv on majandatavates metsades üle 30 cm diameetriga lamapuit. Seetõttu on kõige haruldasemad jämeda puidu hilistele lagunemisastmetele kohastunud liigid. Need liigid ei ohusta kasvava noore metsapõlvkonna tervist, vaid on vajalikud metsale omase aineringe jätkuvaks tagamiseks.[1][2]

Lamapuit vooluvetes muuda

Lamapuidul on oluline roll vooluveekogude tervise ja mitmekesisuse tagamisel. Looduslike protsesside tulemusel veekogu põhja või kaldaalale kukkunud puit kujundab voolusängi, pakub elupaiku ja kiirendab veekogu aineringet.

Lamapuit veekogus toimib eelkõige kaitse- ja varjepaigana mitmesugustele organismidele, pakub varje- ja peidupaika kaladele, putukatele, koorikloomadele ning teistele selgrootutele. Suuremad kalad võivad lamapuude all peituda ja jahtida väiksemaid saakloomi. Lisaks pakuvad lamapuud kaitset vooluvee kandvuse ja kiire voolu eest ning aitavad seeläbi vähendada veekogu erosiooni. Näiteks osad eluvormid pole võimelised maanduma veepeeglile või kinnituma pehmele vooluveekogu põhjale.[3] Osad putukad kasutavad vette kukkunuid puid maandumisplatsina, mida mööda ronitakse vette munema. Otse veepeeglile maandudes viiks vool neid ära.

Teiseks on lamapuudel oluline roll aineringes. Lamapuude lagunedes eralduvad oksad, koor ja lehed ning nendes sisalduvad orgaanilised ained vabanevad veekogusse. See loob soodsad tingimused mikroorganismide, vetikate ja putukate kasvuks ning toimib toiduallikana veekogu elanikele. Lagunemisprotsessis vabanevad toitained ja orgaaniline aine rikastavad veekogu toitainete tasakaalu ning soodustavad primaarse tootmise protsesse.[4] Põllumaade vahel voolavates vooluvetes on tihti suur toitainete (nt lämmastiku) sisaldus. Uus-Meremaal tehtud uuringus lisati sellistesse ojadesse lehti ning nendes lõikudes oli denitrifikatsioon ehk lämmastiku eemaldumine veest umbes kolm korda suurem kui lehti lisamata lõikudes. [5]

Kolmandaks on lamapuidul oluline roll kalade elutsükli jooksul. Nad pakuvad sobivaid kudemiskohti ja varjepaiku noorkaladele. Mõned kalaliigid eelistavad lamapuidu juurte või oksade alla kudeda. Lamapuit loob hästi kaetud vooluveekogulõike, kus on pool- ja siirdekaladele sobivad tingimused ja kaitse looduslikke vaenlaste ning röövpüüdjate eest. Lisaks voolib lamapuit veekogus mitmetahulisemat voolusängi, mis loob omakorda kaladele soodsaid toitumis- ja elupaiku. Uuringud on näidanud, et lamapuidu hulk vooluveekogulõigus ja lõhilaste noorjärkude hulk on omavahel seoses. [6]

Välismaal langetatakse lamapuitu juba ka kunstlikult vette, et taastada sirgeks kaevatud jõelõikude looduslik ilme. Inglismaal läbi viidud uuring näitas kinnitas, et see kuluefektiivne meetod suurendas jõelõigus selgrootute ja nendest toituva jõeforellide arvukust. [7] Lisaks kasutatakse lamapuitu voolu aeglustamiseks, et kaitsta allavoolu jäävaid alasid paduvihmade korral üleujutuste eest. [8]

Viited muuda

  1. ↑ Anneli Palo, Kaupo Kohv (2009). Surnud puit. Tartu: Eestimaa Looduse Fond.
  2. ↑ Kaupo Kohv (2009). "Eesti metsade elurikkus – tänane olukord ning eesmärgid ja lahendused järgmiseks kümneks aastaks" (PDF). Projekti „Majandatavates metsades bioloogilise mitmekesisuse hoidmise meetmete tulemuslikkuse hindamine ja tulevikusuundumuste määratlemine“ lõpparuanne. Vaadatud 08.12.2022.
  3. ↑ Ain Järvalt, Rein Järvekülg, Anu Kisand, Helle Mäemets, Ingmar Ott, Kristel Panksep, Tiia Pedusaar, Helen Tammert, Henn Timm, Arvo Tuvikene, Lea Tuvikene, Ilmar Tõnno, Sirje Vilbaste (2020). "Siseveekogud", õpik kõrgkoolidele. Eesti Loodusfoto.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Bayo, M.M. Casas (12. august 2005). "Decomposition of submerged Phragmites australis leaf litter in two highly eutrophic Mediterranean coastal lagoons: relative contribution of microbial respiration and macroinvertebrate feeding". Archiv für Hydrobiologie. 163 (3): 349–367. DOI:10.1127/0003-9136/2005/0163-0349. ISSN 0003-9136.
  5. ↑ O'Brien, J. M., Warburton, H. J., Graham, S. E., Franklin, H. M., Febria, C. M., Hogsden, K. L., Harding, J. S., and McIntosh, A. R.. 2017. Leaf litter additions enhance stream metabolism, denitrification, and restoration prospects for agricultural catchments. Ecosphere 8. https://doi.org/10.1002/ecs2.2018
  6. ↑ Thompson, M. S. A., Brooks, S. J., Sayer, C. D., et al. Large woody debris “rewilding” rapidly restores biodiversity in riverine food webs. J Appl Ecol. 2018; 55: 895– 904. https://doi.org/10.1111/1365-2664.13013.
  7. ↑ Thompson, Murray S. A.; Brooks, Stephen J.; Sayer, Carl D.; Woodward, Guy; Axmacher, Jan C.; Perkins, Daniel M.; Gray, Clare (12. november 2017). "Large woody debris "rewilding" rapidly restores biodiversity in riverine food webs". Journal of Applied Ecology. 55 (2): 895–904. DOI:10.1111/1365-2664.13013. ISSN 0021-8901.
  8. ↑ Deane, Ashley; Norrey, John; Coulthard, Emma; McKendry, David C.; Dean, Andrew P. (mai 2021). "Riverine large woody debris introduced for natural flood management leads to rapid improvement in aquatic macroinvertebrate diversity". Ecological Engineering. 163: 106197. DOI:10.1016/j.ecoleng.2021.106197. ISSN 0925-8574.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lamapuit&oldid=6532297"