Lahingukord
Lahingukord on sõjanduses kasutatav termin vägede paiknemise kohta lahingus ning nende kasutamise järjekorra kohta.
Lahingukord sõltub kasutatavatest väeliikidest, paiga iseärasustest, kus lahingut peetakse, andmetest vastase kohta, lahingu pidamise tavadest, lahingu iseloomust (pealetung, vastupealetung, taganemine). Lahingukord sätestatakse sõjaväe siseste dokumentidega.
Lahingukord ei puuduta mitte ainult otseselt sõdivaid väeosasid, vaid ka muid ešelone, reserve ja tugistruktuure.
Lahingukorda võidakse muuta ka lahingu käigus vastavalt vajadusele.
Ajalugu
muudaKeskaja sõdadest Euroopas on teada, et lahingukord sõltus peamiselt komandöri asukohast. Samamoodi olid paigutatud laevad Seilamise ajastul. Hiljem koos püssirohu kasutuselevõtuga hakkas lahingukord tähendama reakujulist paiknemist. Napoleoni sõdades muutus süsteem keerulisemaks, kuna sõdivate osapoolte armeed olid väga suured. Napoleon käskis oma sõjaväelastel süstematiseerida lahingutes saadud info ning sellest kujunes hiljem välja sõjaväeline luure.
Briti kogemus
muudaBrittide ajalugu on oluline kuna nad on kasutanud inglise keelt ning sõdinud globaalselt läbi ajaloo. See on tekitanud võimaluse kasutada sarnaseid termineid ning omada võrdlusmaterjali. Britid kasutavad akronüümi ORBAT enda ja vaenlase lahingukorra jaoks.
Operatsioon Quicksilver oli peamiselt suunatud desinformatsiooni levitamisele lahingukorrast Normandia dessandi ajal.
Carl von Clausewitz
muudaCarl von Clausewitz defineeris lahingukorda kui "Armee eri osade või terve armee paiknemine ning nende üldine asukoht ja paiknemine nii, et see on normatiiv kogu operatsiooni või sõja ajal".
USA armee
muudaUSA armeel on olemas käsiraamat (TACSOP), mis kirjeldab ära tegutsemismallid tüüpsituatsioonideks, mis võivad tekkida lahingute käigus.