Lahingukord on sõjanduses kasutatav termin vägede paiknemise kohta lahingus ning nende kasutamise järjekorra kohta.

USA Mereväe laevad lahingupaigutuses. Vahemaa laevade vahel on vähendatud foto tarvis

Lahingukord sõltub kasutatavatest väeliikidest, paiga iseärasustest, kus lahingut peetakse, andmetest vastase kohta, lahingu pidamise tavadest, lahingu iseloomust (pealetung, vastupealetung, taganemine). Lahingukord sätestatakse sõjaväe siseste dokumentidega.

Lahingukord ei puuduta mitte ainult otseselt sõdivaid väeosasid, vaid ka muid ešelone, reserve ja tugistruktuure.

Lahingukorda võidakse muuta ka lahingu käigus vastavalt vajadusele.

Ajalugu muuda

Keskaja sõdadest Euroopas on teada, et lahingukord sõltus peamiselt komandöri asukohast. Samamoodi olid paigutatud laevad Seilamise ajastul. Hiljem koos püssirohu kasutuselevõtuga hakkas lahingukord tähendama reakujulist paiknemist. Napoleoni sõdades muutus süsteem keerulisemaks, kuna sõdivate osapoolte armeed olid väga suured. Napoleon käskis oma sõjaväelastel süstematiseerida lahingutes saadud info ning sellest kujunes hiljem välja sõjaväeline luure.

Briti kogemus muuda

Brittide ajalugu on oluline kuna nad on kasutanud inglise keelt ning sõdinud globaalselt läbi ajaloo. See on tekitanud võimaluse kasutada sarnaseid termineid ning omada võrdlusmaterjali. Britid kasutavad akronüümi ORBAT enda ja vaenlase lahingukorra jaoks.

Operatsioon Quicksilver oli peamiselt suunatud desinformatsiooni levitamisele lahingukorrast Normandia dessandi ajal.

Carl von Clausewitz muuda

Carl von Clausewitz defineeris lahingukorda kui "Armee eri osade või terve armee paiknemine ning nende üldine asukoht ja paiknemine nii, et see on normatiiv kogu operatsiooni või sõja ajal".

USA armee muuda

USA armeel on olemas käsiraamat (TACSOP), mis kirjeldab ära tegutsemismallid tüüpsituatsioonideks, mis võivad tekkida lahingute käigus.

Vaata ka muuda