Gaugamela lahing

Gaugamela lahing ehk Arbela lahing peeti 1. oktoobril 331 eKr Aleksander Suure vallutusretkede käigus Vana-Makedoonia ja Pärsia vägede vahel.

Makedoonia väge juhtis Aleksander, pärslaste eesotsas oli kuningas Dareios III. Lahing toimus tänapäeva Iraagi põhjaosas Arbīlist (Arbela) lääne pool asuva Tel Gomeli (Gaugamela) kohal ja lõppes makedoonlaste võiduga.

Lahing leidis aset laial tasandikul, kus pärslastel oli võimalik täies ulatuses rakendada oma suurt ja võimsat ratsaväge. Pärsia sõjaväel oli lisaks veel 15 sõjaelevanti ja palju sõjavankreid, mille rataste külge olid kinnitatud pikad ja teravad lõiketerad. Sellised sõjavankrid kavatseti kihutada tihedalt rivistatud makedoonia faalanksi vastu ja tekitada talle suuri kaotusi. Kuid Makedoonia vibukütid tapsid sõjavankrite rünnaku ajal suurema osa vankrijuhte, mistõttu hobused kaotasid juhtimise. Faalanks astus laiali ja laskis tormavad sõjavankrid läbi, misjärel nad tagalas hobusemeeste poolt peatati. Pärast äpardunud sõjavankrirünnakut puhkes üldine lahing, mis kestis vahelduva eduga peaaegu terve päeva ja lõppes jällegi manööverdamisvõimelisema ja distsiplineerituma Makedoonia sõjaväe võiduga.

Arrianuse järgi oli makedoonlaste sõjajõud 40 000 jalaväelast ning 7000 ratsanikku. Pärslastel oli vastu panna 200 000 jalaväelast, lisaks suur ratsavägi, lõiketeradega sõjakaarikud ning sõjaelevandid.

Makedoonlaste kaotused ei olnud suured, langenud oli vaid ligikaudu 500 meest, pärslastel oli seevastu 50 000 langenut. Dareios ühes oma sõjaväe riismetega põgenes.

Gaugamela lahingus puutus Aleksander esimest korda kokku sõjaelevantidega.

Pärast lahingut tapeti Dareios III tema oma satraapide poolt. Aleksander aga liikus edasi Babüloni poole.

VälislingidRedigeeri