Ava peamenüü

Lahing Ojamaa väinas oli 1210. aastal Ojamaa saare põhjatipu ja Fårö saare vahel toimunud kuralastest piraatide ja Liivimaalt tagasipöörduvate ristisõdijate kokkupõrge, mida on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas. Kuigi kuralased olid 1201. aastal Riia piiskopiga rahu teinud ja seni neil ristisõdijatega konflikte polnud tekkinud, siis otsustasid kogedega Ojamaa ranniku lähedale jõudnud ristisõdijad rünnata samuti sel hetkel seal viibinud 8 kuralaste laeva, kus arvestades nende keskmist meeskonna suurust (20–30) võis kokku olla 160–240 meest. Kogedel oli ka Riia piiskop Albert, kuid kroonika ei maini, kas rünnak toimus tema käsul. Ristisõdijad asusid kogedelt ümber paatidele ja sõudsid kuralaste juurde, kes omakorda korraldasid oma laevad kahekaupa paaridesse ning tõstsid laevaninad neid raskusest vabastades kõrgele õhku. Ristisõdijate kaks esimest päralejõudnud paati takerdusid paarikaupa olevate laevade vahele ega suutnud kõrgemal asetsevate kuralaste vastu midagi teha. Paremal positsioonil olevad kuralased tapsid samal ajal umbes 30 ristisõdijat enne kui ellujäänud oma kogede juurde taandusid. Kuralased võtsid tapetutelt ära riided ja muu vara. Surnukehad maeti hiljem ojamaalaste poolt.

Lahing Ojamaa väinas
Osa Liivimaa ristisõjast
Toimumisaeg 1210
Toimumiskoht Ojamaa ja Fårö saare vahel
Tulemus Ristisõdijate kaotus ja taandumine
Osalised
Riia piiskopi ristisõdijad kuralased
Väejuhid või liidrid
piiskop Albert? ?
Jõudude suurus
? 8 laeva, u 160–240 meest
Kaotused
30 meest ?

Kui teade kuralaste võidust ristisõdijate üle levis, siis olevat liivlased, kuralased, eestlased, semgalid, leedulased ja venelased vastastikku saadikuid läkitanud ning Riia linna ja sakslaste hävitamise plaani pidanud. Reaalse tegutsemiseni jõudsid leedulased, kes üritasid Koknese linnust vallutada, ja kuralased, kes mõnede liivlaste ärgitusel ründasid Riiat.

KirjandusRedigeeri