Lõhnaküünal on küünal, mis on valmistatud lõhna eritamise eesmärgil ja mis põlemise ajal eritab mingit kindlat lõhna.

Tiikpuulõhnaline küünal.

Enamasti on need valmistatud vahast ja eeterlikest õlidest, mis põlemisel eritavad erilisi lõhnu. Lõhnaküünlad võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest, nagu sojavaha, mesilasvaha ja parafiin. Lõhnaainete kõrval lisatakse lõhnaküünaldele sageli ka värvaineid, et muuta nende välimust.

Lõhnaküünlaid valmistatakse laias valikus nii lõhna, kuju, välimuse ja suuruse kui ka kasutusviisi ja otstarbe poolest. Nii näiteks tehakse neid teeküünaldena, mida saab vees ujutada, aga ka klaasanumates või traditsioonilisemate küünalde kujul, mida saab kinnitada küünlajalale või muule alusele. Selliseid lõhnaküünlaid kasutatakse vahel rituaalsetel eesmärkidel, sealhulgas usutseremooniatel. Lõhnaga loodava meeleolu järgi võidakse eristada küünlaid, mis on romantilised, värskendavad, rahustavad, energiat andvad vms. Samuti valmistatakse küünlaid mitmesuguste sündmuste jaoks nagu pulmad, jõulud ja sünnipäevad. Lõhnaküünla põlemiskestus ei ületa tavaliselt paari tundi, kuid on ka kuni 50 tundi põlevaid küünlaid.

Lõhnaküünaldeks nimetatakse ka mittevahapõhiseid pulgakujulisi küünlaid, mis kinnitatakse ühest otsast spetsiaalsele alusele ning mis põlevad mitte lahtise leegiga, vaid hõõgudes, nii et ärapõlenud küünlaosa pudeneb tuhaks. Selliseid lõhnaküünlaid peetakse Läänes pigem eksootilisteks, sageli omistatakse neile idamaist päritolu. Seda tüüpi lõhnaküünalde põlemisaeg on üldjuhul lühem kui vahapõhistel küünaldel.

Viited

muuda