See artikkel on lõhnaõli kohta, Patrick Süskindi romaani kohta vaata artiklit Parfüüm. Ühe mõrvari lugu ning tolle raamatu järgi tehtud filmi kohta vaata artiklit Parfüüm: Ühe mõrva lugu.

Lõhnaõli ehk parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, muude aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks.

Lõhnaõlide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid[1].

Tänapäeval jaotatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Lõhnaõlide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid – nn ninad.

Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse lõhnaõlisid ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee (odekolonn) kujul.

Viited

muuda