Lähenemiskeeld

Lähenemiskeeld või kaitsekorraldus on korraldus, mida kohus kasutab isiku, eseme, ettevõtte, riigi, asutuse, või üksuse kaitsmiseks, olukorras, mis hõlmab väidetavat perevägivalda, laste väärkohtlemist, kallaletungi, ahistamist, jälitamist või seksuaalset vägivalda.

Piirangute ja isikukaitsekorralduste seadused on kohtupiirkonniti erinevad aga kõik neist määratlevad, kes saab korralduse esitada, millise kaitse või leevenduse inimene sellest korraldusest saab ja kuidas korraldus täide viiakse. Kohus annab vastaspoolele korralduse hoiduda teatud toimingutest või nõuda teatud sätete täitmist. Täitmata jätmine on korralduse rikkumine, mis võib kaasa tuua kurjategija vahistamise ja vastutusele võtmise.

Lähenemiskeelu korraldusedRedigeeri

Kõik kaitsekorralduse määrused lubavad kohtul anda väidetavale väärkohtlejale ülesandeks jääda kellestki teatud kaugusele, näiteks tema kodust, töökohast või koolist (eemale hoidmise sätted) ja mitte temaga ühendust võtta. Väidetavad ohvrid võivad üldjuhul ka taotleda kohtult korraldust keelata igasugune kontakt, olgu see siis telefoni teel, märkmete, posti, faksi, e-posti, teksti või lillede, kingituste või jookide kättetoimetamine (sätted "kontakti puudumine"). Samuti võivad kohtud anda väidetavale väärkohtlejale korralduse mitte kedagi vigastada ega ähvardada.