Läänegooti kiri

Läänegooti kiri oli 8.–11. sajandil hispaania kultuuri mõjupiirkondades kasutusel olnud ladina kirja liik. Läänegooti kiri oli arenenud rooma kursiivkirjast ja mõjutatud araabia kirjast^[1].

Kirjeldus

Varane läänegooti kiri, kuni 10. sajandini, oli laia ja tugeva üldpildiga. Hilisem kiri oli kitsas ja nurgeline, tugevate sulerõhkudega ja ülapikenditega pikkadel tähtedel, kirja raskuspunkt asus ristjoonel.

Ajalugu

Läänegootidega pole kirjal rohkem tegemist, kui et kiri tuli kasutusele Pürenee poolsaarel, kus laius varakeskajal läänegootide kuningriik. Kirja arengulugu võib laiades joontes kõrvutada insulaarkirja ja Põhja-Prantsusmaa karolingide minuskli eelsete kirjade arenguga ja tema kujunemine on väga sarnane benevendi kirja kujunemisega Itaalias. Mõlemad kirjad kujunesid välja endise Rooma riigi südaaladel keskkonnas, kus raamatuid kirjutati hilisantiikses pooluntsiaalis ja kus rooma dokumendikirjad, nagu rooma minuskelkursiiv, jäid kasutusele ka pärast Rooma keisririigi lõppu. Läänegooti minuskelkirja tähestik on sama mis pooluntsiaalil ja ligatuurid kattuvad rooma kursiivkirja omadega^[2].

Läänegooti kiri oli võrreldes mõne teise varakeskaegse kirjaga pika elueaga. Ilmudes 8. sajandil või koguni varem, oli läänegooti kiri kasutusel 13. sajandini, kuigi 11. sajandi lõpul asendus see suures osas karolingide minuskliga. Kirjatüübi asendumise tingis paavst Gregorius VII tegevus katoliku kiriku liturgia ühtlustamise nimel. Reformi käigus asendati vana mosaraabia liturgia rooma liturgiaga ning vanade läänegooti kirjas kasutatud liturgiliste raamatute asemel võeti kasutusele uued sissetoodud tekstid, mis olid kirjutatud juba karolingide minusklis, samuti ilmusid kloostrite raamatukogudesse Benedictuse kloostrireeglite käsikirjad vanade Isidoruse ja Fructuosuse reeglite asemele^[3]. Kuid sellest hoolimata läänegooti kirja kasutamine jätkus veel paar sajandit.

Näiteid

Mosaraabia kroonika 8.–9. sajandist. London, British Library, Egerton 1934, fol. 2r
915. aastal kirjutatud koodeks (Sevilla Isidorus, Sententiae). Rahvusraamatukogu (Madrid), 10067, fol. 83r
1047. aasta käsikiri (Sevilla Isidoruse kirjavahetus Braulioga Zaragozast). El Escorial, Real Biblioteca del Monasterio, Codex & I 3, fol. 13r