Kvantvedelik (inglise keeles quantum fluid) on vedelik, mille omadused on põhiliselt määratud kvantefektidega makroskoopilisel tasandil.

Klassikalise füüsika seaduste kohaselt peaks absoluutsele nullile lähedastel temperatuuridel aatomite liikumine seiskuma ja aine peaks kristalliseeruma, mida aga ei juhtu mõningate ainetega, kui nad on väikese aatommassiga, suure nullenergiaga ja nõrga vastastikmõjuga aatomite vahel. Põhjus, miks need ained jäävad vedelikeks, on seletatav kvantefektidega.

Kvantvedelikud avastasid 1938. aastal Pjotr Kapitsa ja John Allen (teineteisest sõltumatult ülivoolavuse avastamise käigus).

Teatud tingimustel võib vedel heelium olla kvantvedelik.

1998. aastal anti kvantvedeliku uue vormi avastamise eest Nobeli füüsikaauhind Robert Laughlinile, Horst Störmerile ja Daniel Chee Tsuile.

Vaata ka muuda