Kuuenda aasta kihelus

Kuuenda aasta kihelus (inglise keeles Six-year itch) on fenomen USA poliitikas, mis üldiselt toimub iga Ameerika Ühendriikide presidendi ametiaja kuuendal aastal.

Iga nelja aasta tagant toimuvad USAs presidendivalimised, ning alates põhiseaduse 22. paranduse vastuvõtmisest 1951. aastal saab ühte presidenti valida maksimaalselt kaheks ametiajaks (seega kokku 8 aastaks). Seega on algamas presidendi ametiaja viimane veerand (kui ta tagasi valiti). Kuid ka enne paranduse vastuvõtmist piirdusid pea kõik presidendid üldiselt kahe ametiajaga (erandiks Theodore Roosevelt, kes kandideeris uuesti 1912. aastal, ja Franklin D. Roosevelt, kes valiti tagasi ka 1940. ja 1944. aastal).

Tavaliselt iseloomustab kuuendat aastat rahva kasvav tüdimus presidendi ning tema partei vastu. Ametiaja kuuenda aasta novembris toimuvad ka vahevalimised (inglise keeles midterm elections), ka Kongressi valimised – valimisele kuuluvad kõik esindajatekoja kohad ja kolmandik senati kohtadest. Presidendi ebapopulaarsuse tõttu võidab kuuenda aasta vahevalimistel üldiselt opositsioonipartei suurelt – näiteks kui president on vabariiklane, siis vahevalimistel võidavad demokraadid. Tavaliselt kaotab presidendi partei kohti Kongressis ka teise aasta vahevalimistel, kuid kuuendal aastal saavad presidendi parteile osaks palju suuremad kaotused.

Enne kodusõda üldiselt kuuenda aasta valimistel presidendi partei võitis ühes kojas, kuid kaotas teises kojas:

  • 1814 – Demokraatlik-Vabariiklik Partei (James Madison): võitis 5 kohta esindajatekojas, kaotas 2 kohta senatis.
  • 1822 – Demokraatlik-Vabariiklik Partei (James Monroe): võitis 34 kohta esindajatekojas, senati koosseis ei muutunud.
  • 1834 – Demokraatlik Partei (Andrew Jackson): esindajatekoja koosseis ei muutunud, võitis senatis 1 koha.

Peale kodusõja on aga kuuenda aasta kihelus toimunud pea iga presidendi ametiajal:

Aasta President Partei Esindajatekoja tulemus Senati tulemus
1874 Ulysses S. Grant Vabariiklik –93 kohta1 –10 kohta
1894 Grover Cleveland Demokraat –127 kohta1 –4 kohta1
1918 Woodrow Wilson Demokraat –22 kohta1 –5 kohta1
1938 Franklin Roosevelt Demokraat –72 kohta –7 kohta
1950 Harry Truman Demokraat –28 kohta –5 kohta
1958 Dwight Eisenhower Vabariiklik –48 kohta2 –13 kohta2
1974 Richard Nixon/Gerald Ford3 Vabariiklik –48 kohta2 –4 kohta2
1986 Ronald Reagan Vabariiklik –5 kohta2 –8 kohta1
2006 George Bush Vabariiklik –30 kohta1 –6 kohta1
2014 Barack Obama Demokraat –13 kohta2 –9 kohta1

1 Kontroll koja üle läks opositsiooniparteile

2 Opositsiooniparteil oli juba kontroll koja üle

3 1972. aasta presidendivalimised võitis Nixon, kuid 9. augustil 1974 astus ta tagasi ja vahevalimiste ajal oli presidendiks Ford

Erandiks on olnud vaid Bill Clinton (demokraat). Kuigi pärast 1998. aasta valimisi jäi kontroll nii esindajatekoja kui ka senati üle endiselt vabariiklastele, siis senati arvuline koosseis ei muutunud ja demokraadid lausa võitsid esindajatekojas 5 kohta.