Kutsekindlustus
Kutsekindlustus ehk erialane vastutuskindlustus või ametikindlustus on kindlustuse liik, mis katab erialase vea tegemisel tekitatud kahju. Sellise kahju hüvitamiseks sõlmitakse kutsekindlustuse leping sobiva kindlustusandjaga. Kutsekindlustus võib olla vabatahtlik või kohustuslik. Vabatahtlikult võib end kindlustada mistahes ametis töötav inimene.[1][2]
Kohustuslik kutsekindlustus muuda
Seadus ei kirjuta üheselt ette erialade või ametite täielikku loetelu, mille puhul on kutsekindlustuse olemasolu kohustuslik. Riskantsemad erialad, tulenevalt võimaliku kahju tekkimise iseloomust ametikohustuse rikkumisel (kahju eelkõige patsiendi/kliendi elule, tervisele või varale), on näiteks tervishoiuteenuste pakkujad, audiitorid, advokaadid, notarid, kohtutäiturid, kindlustusmaaklerid, pankrotihaldurid jne. Nende puhul on enamasti seaduses märge, mis tingimustel tuleb kindlustus sõlmida. Üldiselt on keelatud töötada eelmainitud erialadel, kui puudub kehtiv kutse- või ametikindlustus.[1][2]
Kohustusliku kindlustusega kaetud ametid muuda
Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse algatas Sotsiaalministeerium 2017. aastal.[3] Kavatsuse kontseptsiooni loomisele andis tõuke „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius“, mis rakendus liiduüleselt oktoobris 2013.[4] Kindlustus mittesüülise kahju tekitamisel kataks nii arste ja arst-residente kui ka teisi tervishoiutöötajaid erinevates ametites.[5]
Sõltumata sellest, millal seadus jõustatakse ja rakendub, on Eesti Arstide Liit juba katnud erialase vastutuskindlustusega Liitu kuuluvad arstid ja arst-residendid. Kindlustus hõlmab kõiki töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepinguga Eestis töötavaid arste ja arst-residente. Tervishoiutöötajate kindlustusele esitatavad täpsed tingimused on väljatöötamisel.[3]
Seadusega määratud kohustuslik kutsekindlustus muuda
Riskantsemate juriidiliste erialade puhul on lisaks kohustuslikkusele vastavates seadustes määratud ka sellise kindlustuse täpsemad tingimused nagu miinimumsumma, periood ning keeld teenust osutada kehtiva kindlustuse puudumisel.
Audiitorite kutsekindlustuse vajaduse ja kohustuse määrab Audiitortegevuse seadus, mille järgi tuleb kutsekindlustuse leping sõlmida kõigil kehtiva tegevusloaga Eestis teenust oma nimel osutavatel audiitoritel. Miinimumsumma kindlustusjuhtumi kohta on 64 000 eurot.[6]
Advokaatidele kohustusliku kutsekindlustuse tingimused on sõnastatud Advokatuuriseaduses.[7]
Notarite ametialaselt tehtud vigade hüvitamiseks kohustab Notariaadiseaduse sõlmima ametikindlustuse.[8]
Kohtutäiturite ametikindlustuse nõuded määrab Kohtutäituri seadus.[9]
Pankrotihalduritele kohaldub Pankrotiseadus, milles sõnastatakse nõuded halduri kutsekindlustusele.[10]
Advokaatidel, notaritel, kohtutäituritel ja pankrotihalduritel on miinimumsummaks kindlustusjuhtumi kohta 63 910 eurot.[7][8][9][10]
Kutsekindlustuse pakkuja muuda
Kutsekindlustuse pakkujaks võib olla Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing. Vastava tegevusloa väljastab Finantsinspektsioon.[11]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 If kindlustus. Erialase tegevuse vastutuskindlustus. Vaadatud 16.11.2020.
- ↑ 2,0 2,1 Gjensidige. Vastutuskindlustus. Vaadatud 16.11.2020.
- ↑ 3,0 3,1 Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus. Eelnõude elektrooniline infosüsteem. Vaadatud 16.11.2020.
- ↑ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Artlikkel 4.2.d. Vaadatud 15.11.2020.
- ↑ Eesti Arstide Liit. Vastutuskindlustus. Vaadatud 16.11.2020.
- ↑ Audiitortegevuse seadus; § 63 (1) – RT I 2010, 9, 41
- ↑ 7,0 7,1 Advokatuuriseadus; § 48(1) - RT I, 22.06.2016, 23
- ↑ 8,0 8,1 Notariaadiseadus; § 15(1) - RT I, 10.07.2020, 24
- ↑ 9,0 9,1 Kohtutäituri seadus; § 10(1) - RT I, 29.06.2018, 21
- ↑ 10,0 10,1 Pankrotiseadus; § 64 (1) - RT I, 06.05.2020, 23
- ↑ Finantsinspektsioon. Tegevusloa taotlemine. Vaadatud 17.11.2020.