Kustos (muusika)

Kustos ehk custos (ladina keeles 'valvur'; mitmuses custodes) muusikaterminina on noodijoonestiku rea lõpul asuv abimärk, mis näitab järgmise rea esimese noodi asukohta. Esineb vanamuusika originaalkäsikirjades - kvadraatnotatsioonis, eriti reeglipäraselt valges mensuraalnotatsioonis ja kohati ka mustas mensuraalnotatsioonis. Kustose eesmärk oli hõlbustada noodilugemist näidates kätte hääle liikumise suuna rea vahetusel, seda märki ei loetud ega lauldud välja.^[1]. Tänapäeval ei kasutata^[2].

Ajaloost muuda

Kustoseid kasutati muusikas laialt alates 14.–15. sajandist kuni 16. sajandi lõpuni, kohati ka edasi barokis ja klassitsismis, näiteks esinevad need Antonio Vivaldi ja Johann Sebastian Bachi omakäelistes nootides.

Erinevates notatsioonides kasutati erineva kujuga märke:

Kvadraatnotatsioonis on kustos poole noodiruudu laiune ja noodiruudu kõrgune märk paremal üles suunatud sabaga või rombikujuline diagonaalselt üles paremale suunatud sabaga märk
Mustas mensuraalnotatsioonis võib kustos olla kitsama noodiruudu taoline sabaga märk nagu kvadraatnotatsioonis, kuid võib olla ka rombikujulise kehaga ja paremale üles suunatud pika sabaga, lühike saba võib olla ka rombi ees, suunaga vasakule alla
Valges mensuraalnotatsioonis on see w-tähte meenutav pikendatud lõpusabaga märk, käsikirjas võib see saba olla kunstipärase keeruga
18. sajandi trükistes võib kustos olla vaid ebamäärane tähn paremale üles suunatud peene sabaga või jäme laineline joon
19. sajandi trükistes esineb märk eelkõige kirikumuusika kontekstis ja harva, näiteks lainelise joone kujulisena^[3].

18. sajandi prantsuse muusikas on seda nimetatud guidon, itaalia muusikas mostra^[4].

Tänapäeval esinevad kustosed vaid gregoriuse laulu nootides liturgilistes raamatutes, mida antakse välja alates 20. sajandi algusest^[5].

Näiteid kasutusest muuda

Llibre Vermelli nootides ei paikne ruudukujulised kahe üles suunatud sabaga kustosed joonestikul
Kitsad kandilised kustosed mustas mensuraalnotatsioonis Cantigas de Santa Maria Toledo käsikirjas
Rombikujulised kustosed mustas mensuraalnotaatsioonis Rossi Codexis
Kustosed 15. sajandi käsikirjas
Kustosed valges mensuraalnotatsioonis Chigi käsikirjas
Kõvera sabaga kustosed 16. sajandi alguse trükises
Kustosed 16. sajandi lõpu lauluraamatus "Piae cantiones"
Kustosed iga noodirea lõpul Bachi originaalkäsikirjas, BWV 870 (Ms. P 430, Berlin)
Kustosed käsikirjalises koraaliraamatus, 1711
Kustosed 18. sajandi trükitud lauluraamatus
Kvadraatnotatsioonis Graduale triplex, iga joonestikurea lõpul kitsa noodi kujuline kustos