Kultuuripäranditurism

Kultuuripärandi turism on turismiharu, mis on suunatud turismikoha kultuuripärandile. Ajaloolise säilimise riiklik usaldusühing määratleb päranditurismi kui "reisina, et kogeda kohti, esemeid ja tegevust, mis tõeliselt esindavad mineviku lugusid ja inimesi" ning "päranditurism võib hõlmata kultuurilisi-, ajaloolisi- ja loodusvarasid".[1]

Kultuur ja turism muuda

Kultuur on alati olnud suureks motivatsiooniks reisimisel. 20. sajandist saadik on inimesed öelnud, et kultuur oli osa turismist, kuid nüüdseks on turism kultuur. Kultuurilised atraktsioonid mängivad suurt rolli turismi kõigis liikides, alustades maailma suurimatest vaatamisväärsustest kuni atraktsioonideni, mis tutvustavad kohalikke kultuure.[2]

Pikka aega on kultuur, pärand ja kunst aidanud kaasa turismisihtkoha väljanägemise arendamisele. Viimastel aastatel on kultuuri uuesti avastatud kui hoopis olulist turundusvahendit, et meelitada ligi neid turiste, kellel on eriline huvi kultuuripärandi ja kunsti vastu. Kultuuripärandi turism on turismitööstuses kõige kiiremini kasvav turismivorm, sest turistide hulgas on uus trend, nimelt spetsialiseerumine. Igal turistil on tekkimas kindel huvi ja kindel eesmärk, mille pärast reisida. Spetsialiseerumine tuleneb arvatavasti just selliste turistide arvu suurenemisest, kes huvituvad seiklusest, kultuurist, ajaloost, arheoloogiast ja suhtlusest kohalike inimestega.

Kultuuripärandi turism on oluline mitmetel põhjustel: sellel on positiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju; aitab säilitada kultuuripärandit; kultuur, kui vahend, mis uuendab turismi ning aitab inimesi omavahel mõista. Kultuuripärandi turismil on mitmeid eesmärke, mida tuleb saavutada säästva majanduse piires. Näiteks nagu kultuuriressursside kaitse, usaldusväärsed külastajate kogemused ja kultuuriressurssidest teenitud tulude mõjutamine. Seetõttu on aru saada, et kultuuripärandi turism ei puuduta mitte ainult pärandite väärtuste tuvastamist ja kaitset, vaid samuti peab olema seotud turismi mõju mõistmisega erinevatele kogukondadele ja piirkondadele, lisaks majanduslike ja sotsiaalsete kasude saavutamiseks ning rahaliste vahendite kasutamiseks pärandite kaitseks, turustamiseks ja edendamiseks.[3]

Viited muuda

  1. National Trust for Historic Preservation, 2014. 1. "Heritage Tourism". National Trust for Historic Preservation. Retrieved 4 April 2014.
  2. Richards, 1996. 2. Richards, Greg (1996). Production and consumption of European Cultural Tourism. Annals of Tourism Research. Tillburg University Press.
  3. Porter and Salazar 2005. 3. Porter, Benjamin W. and Noel B. Salazar (2005). "Heritage tourism, conflict, and the public interest". International Journal of Heritage Studies. 11 (5): 361–370. doi:10.1080/13527250500337397