Kullamaa käsikiri
Kullamaa käsikiri (ka Kullamaa katekismus) on teadaolevalt vanim suhteliselt pikemat eestikeelset teksti (ligi 150 sõna) sisaldav allikas[1].
Käsikiri sisaldab kaks palvet ("Pater noster" ja "Ave Maria"[2][3]) ja usutunnistuse ("Credo"). Katoliku kiriku preesterkonnas liikvele pandud usuõpetuslikkude elementide eestindamise ja liikvelepaneku taga võib aimata Saare-Läänemaa piiskoppide Orgese ja Kieveli sinodialgatusi[3].
Käsikirja tekst on Kullamaa vakuraamatus ja selle on kirjutanud umbes 1524–1532 Kullamaa Püha Johannese koguduse katoliku vaimulikud Johannes Lelow ja arvatavasti tema järglane Konderth Gulerth[1].
Kullamaa käsikirja avastas 1923. aastal Paul Johansen[1]. Originaali säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis[1].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia veebis [1] (vaadatud 12.12.2012)
- ↑ „Tervitatud, Maria, Issand sinuga. Sina naiste seas pääl(mi)ne pühak. Ning pühitsetud sinu ihust Jeesus Kristus. Aamen"
- ↑ 3,0 3,1 Eesti kirjandusajalugu tekstides. Esimene osa. Toimetanud: Mart Lepik, Gustav Suits. Tartu, 1932, Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised IV-1, lk XI
Kirjandus
muuda- Paul Johansen "Eestikeelsed palved Kullamaalt" (Tallinna Linnaarhiivi väljaanded IV järg I, lk. 9–16 fotograafilised koopiad, 1923)
- Toomas Põld. Kullamaa katekismuse lugu. Tartu, 1999.