Kuigõ tsässon

Kuigõ tsässon on Kuigõ külas Setomaa vallas asuv tsässon. Tsässon paikneb Meremäe–Kuigõ teest umbes 100 meetrit lääne pool, Leo Tamme talu lähedal.

Kuigõ tsässon
Kuigõ küla tsässon
Riik	Eesti
Asukoht	Kuigõ küla Setomaa vald Võru maakond
Ehituse algus	2007
Ehituse lõpp	2007
Koordinaadid	57° 43′ 26,1″ N, 27° 28′ 32″ E

Üldandmed

Kuigõ tsässon on suvistepühi tsässon. Suvistepüha on liikuv püha. Tsässon on kasutusel ja heas seisukorras. Pühitsetud 2008. aasta suvistepühal.

Ehituslikud andmed

Kuigõ tsässon on ehitatud nii seest kui ka väljast tahumata männipalgist. Hoonel on lahtine varjualune, mille külgedel on umbes 80 cm kõrgune piire. See on valmistatud püstistest servamata laudadest ja paigaldatud mõnesentimeetriste vahedega. Piirdelauad kinnituvad pikalt väljaulatuvate seinapalkide külge. Tsässona palkosa välismõõdud ilma nurgapähikuteta on 350 x 486 cm, eeskoda moodustab pikkusest 136 cm. Eeskoda on ilma laeta. Hoone otsaviil on ehitatud laudadest, mis on nn poola laudisena asetatud servaga üksteise peale ning see ulatub vaid pennini. Kuigõ tsässon asetseb maakividel. Hoone kõrgus katuseharjani on 350 cm. Katusel on kahekordne laastukate, katuseharjal asub lihtne saematerjalist valmistatud rist. Ka ukse kohale, palkide külge, on kinnitatud puidust rist. Hoone eesseinas on laiadest plankudest sissepoole avanev uks ja põhjapoolses külgseinas nelja ruuduga (50 (k) x 40 (l) cm) aken.

Sisustus

Tsässon on traditsiooniliselt sisustatud: tagaseinas paikneb ikoonilaud, mis on kaetud valge rätikuga. Valdav osa ikoone on kinnitatud tagaseinale ning ikoonilaual seisab klaasuksega kibot. Keset seina, kiboti kohal paikneb neitsi Maarjat kujutav ikoon, mida katab villane, kootud punasemustriline pühaserätt. Teisi ikoone katavad kaks tumedale kangale maalitud pühaserätti ja üks uuem kootud pühaserätt. Külgseintel ripuvad tikitud ja heegeldatud otstega ilukäterätid ning mõned ikoonid. Parempoolse nurkmise ikooni ees ripub väheldane metallist õlilamp ja ikoonilaua ees asub looduslikult sõlme kasvanud puutüvest valmistatud küünlajalg. Keset tsässonat seisab analoi, ühe seina ääres laud ja teise seina ääres pikk pink. Põrandat katavad kaltsuvaibad. Tsässona lagi on valmistatud servamata laudadest, mis on paigaldatud nn poola laudisena. Põrand on ehitatud laiadest plankudest. Lisaviimistlus hoone siseseintel ja põrandatel-lagedel puudub.

Kirjandus

• Kuigõ. Suvistepühi ehk Nelipühi (ka Troitsa või Püha Kolmainu) tsässon. – Jaanus Plaat, Arne Maasik. Õigeusu kirikud, kabelid ja kloostrid Eestis. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011. Lk 948-951