Krupinská planina
Krupinská planina (slovaki keeles Krupinská planina, saksa keeles Karpfener Hochebene, tõlkes Krupina tasandik) on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust. Üldiselt tasase regiooni kõrgeim tipp on Kopaný závoz (775 m), mis asub Lešťi polügoonil. Üle 700 meetri ulatuvad veel vaid üksikud tipud, mis asuvad piirkonna idaosas Ostrôžky piiril. Španí lazi mäel (643 m) asub teletorn; seal asub ka turistidele mõeldud matkamaja.[1] Valdav osa regioonist on madalam kui 500 meetrit. Üldiselt tasast ala liigendavad sellesse sügavalt lõikunud jõeorud.
Maastikuregioon on nime saanud seal asuva Krupina linna järgi. Teisi asulaid: Veľký Krtíš, Modrý Kameň.
Sealsed veed voolavad Ipoly jõkke. Tähtsamad jõed on Krtíš, Tisovník, Krupinica ja Litava. Tähtsaim asula on Banská Štiavnica.
Põhja poolt Karpaatidest varjatud piirkond on suhteliselt sooja kliimaga; seal asuvad mitmed viinamäed. Suur osa piirkonnast on põllumajanduslik maa; valdav on juurviljakasvatus. Sealsed metsad on valdavalt tammikud.
Vaatamisväärsusteks on Bzovíki klooster ja Čabraďi kindluse varemed. Seal asuvad ka Dolná Strehová ja Dudince kuumaveeallikad.
Asend
muudaKrupinská planina piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
- põhjas Javoriega;
- läänes Štiavnica mäestikuga;
- lõunas Doonau küngastiku ja Lõuna-Slovakkia nõoga;
- idas Ostrôžkyga.
Geoloogia
muudaSealne valdavalt tasane ala on vulkaanilist päritolu. Maastikuregioonile on omased sügavad jõeorud.
Viited
muuda- ↑ BRANDOS, Otakar. Krupinská planina. Nakladatelství SKY,
Välislingid
muuda- Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)