Krndija on mäestik, mis asub Horvaatias Slavoonias. Halduslikult jääb see Virovitica-Podravina, Osijeki-Baranja ja Požega-Slavoonia maakonda. Loodusgeograafiliselt jääb Krndija Papukist ida poole, olles selle jätkuks. Krndija asub Orahovicest ja Našicast lõuna pool, aga Požegast ja Kutjevost põhja pool.

Krndija (Horvaatia)
Krndija
Asukoht Horvaatias
Orahovica klooster Krndijas

Geograafiline asend muuda

Krndija läänepiiriks on Papukis asuva Češljakovački visi nimelise mäe ja mäestikus endas asuva Kapovaci-nimelise tipu vaheline mäekuru. [1] Kutjevo ja Orahovice vaheline tee jagab mäestiku kaheks osaks, läbides Kapovaci ja Petrov vrhi vahelise oru ning möödudes 620 meetri kõrgusest Međe mäest. Mäestiku idapiiri on raske määratleda, kuna see läheb aeglaselt üle Đakovo ja Vinkovci ümbruse tasandikeks.[2] Kagus eraldab seda Dilj mäestikust Londžica jõgi.[3]

Kõrgeim tipp muuda

Krndija kõrgeim tipp on Kapovac (790 m). Mägi on nagu ülesjäänud mägismaagi metsaga kaetud ja selle tipus on teletorn, mis paistab sealt kaugele. Mõningatel kaartidel kannab see nime Kapavac, kuid turismikaartidel on see kõigil Kapovaci nime kandmas. Osijeki-Baranja maakonda jäävad mäestiku kõrguselt teine tipp Petrov vrh (kõrgus 701 meetrit) ja selle läheduses olev metsane Međe.

Mäestikust iseenesest muuda

Krndija moodustab koos Papuki ja Psunj mäestikega Slavoonia mägismaa vanima osa, olles ka ühtlasi vanimate kivimitega piirkonnaks terves Horvaatias. Krndija kivimid on tekkinud väga erinevatel geoloogilistel ajastutel, aga kõige levinumad on seal ligi 300 miljonit aastat tagasi tekkinud moondekivimid.

482 meetrit kõrgel Lončarski visi mäel esineb ka vulkaanilisi kivimeid – trahhüandesiiti (latiiti) ja andesiiti. Sealne trahhüandesiit on tekkinud seoses sünklinaalse kurrutusega, mil sealsetesse settekihtidesse tekkis murrang. Sealsed vulkaanilised kivimid tekkisid vee all.[4]

Ööbimispaigad muuda

Turistidele on mäestikus mitu ööbimispaika – 220 meetri kõrgusel Tivanovo mägionn, 155 meetri kõrgusel Boroviki mägionn, 400 meetri kõrgusel Šaševo mägionn, 552 meetri kõrgusel Mlaka mägionn ja 238 meetri kõrgusel Srednjaki telkimispaik.

Nimest muuda

Nime "Krndija" päritolu kohta on mitmeid teooriaid. Üks on see, et see on seotud kreeka sõna χορδή (ise ilma üldtuntud etimoloogiaga) tähenduses "kahe piirkonna vaheline piir". Teine on see, mis pärineb indoeuroopa juurtest (*) kerist, tähendab "lõigata", selles mõttes, "kui te lõikad puid."

Viited muuda

  1. http://www.hps.hr/info/hrvatski-vrhovi/papuk-vrh-cesljakovacki-vis/ Hrvatski Planinarski Savez
  2. http://www.hps.hr/info/hrvatski-vrhovi/krndija-vrh-kapovac/
  3. https://web.archive.org/web/20160405153945/http://www.hpd-bilo.hr/content/krndija-kapovac-790-m HPD "Bilo" Koprivnica
  4. "Kamenolom Gradac". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2015. Vaadatud 23. märtsil 2016.