Kostivere kihistik

Kostivere karstiala on Kostivere kihistiku stratotüüp

Kostivere kihistik (inglise Kostivere Member) on ordoviitsiumi ladestu Väo kihistusse kuuluv kihistik. Seda hakati esimesena eristama aastal 1978 teoses Решения межведомственного регионального стратиграфического совещания по разработке унифицированных стратиграфических схем Прибалтики 1976 г(1976. aasta avatud regionaalstratigraafia konverentsi otsused Baltikumi idaosa ühtsete stratigraafiliste mudelite välja töötamiseks).[1]

Kihistik on nime saanud Kostivere karstiala järgi. Karstiala on ka kihistiku stratotüübiks.[2]

Kostivere kihistik on Väo kihistu ülemine kihistik. Kihistiku all lamab Pae kihistik. Kihistik koosneb paksukihilisest kõvast lubjakivist.[3]

Lasnamäe paemurrus kuulusid Kostivere kihistikku järgnevad kihid (ülevalt alla):

  • Tulikord
  • Nahakord II
  • Mädakord
  • Nõtku
  • Rabandus
  • Lõhkumine
  • Paks hall
  • Kirjukord
  • Trepp
  • Viiene
  • Neljane
  • Pealmine nahakord
  • Tige seitsmene
  • Alumine nahakord
  • Pealmine muldvalge
  • Alumine muldvalge
  • Kassikord
  • Lutt
  • Laksu-punane
  • Kirjukärn
  • Treppkalk
  • Sauekord
  • Hall arssin
  • Valge arssin
  • Nahakord ehk Sajakordne
  • Tulikord
  • Poriarssin
  • Poriarssina alune
  • Ristikord
  • Nahakord
  • Raudsüda (Uhaku lademe alumine kiht)
  • Kuuetolline (Lasnamäe lademe ülemine kiht)
  • Seitsmetolline
  • Neljane
  • Viiene
  • Neljane
  • Pealmine põhjavalge
  • Alumine põhjavalge
  • Põhjatrepp.[4]


ViitedRedigeeri

  1. Kostivere kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 19.08.2019)
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Geology and Mineral Resources of Estonia. Lasnamägi stage Linda Hints
  4. Rein Einasto, Aat Sarv, Tallinna paas, Kesk-Ordoviitsiumi sooja parasvöötme madalaveeline lubisete, Horisont 3/2014

VälislingidRedigeeri