Koolivalmidus on kooliküpsus koos koolis õppimise alustamiseks vajalike oskuste ja teadmistega. Kooliküpsuseks nimetatakse sotsiaal-emotsionaalset, füüsilist ja vaimset valmisolekut kohanemiseks koolis.[1]

Mõiste muuda

Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgema taseme õpitegevusele.[2] Koolivalmidus sisaldab kognitiivseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis seda üleminekut toetavad. Eristatakse koolivalmiduse psühho-füüsilist, vaimset ja sotsiaalset aspekti.[2] Psühho- füüsiline aspekt on lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Vaimne aspekt hõlmab vaatlusoskust (oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu), oskus eristada olulisi tunnuseid, ruumi- ja ajakujutlused, oskus järjestada ja võrrelda, jutustada.[2] Sotsiaalne aspekt kätkeb õpimotivatsiooni (soov õppida ja täita õpetaja nõudmisi).[2] Lapse koolivalmidust ei saa hinnata ainult kognitiivsete oskuste alusel, kuna kognitiivsed oskused (kuivõrd oskab laps lugeda, arvutada või kirjutada) ei ole ainsad, mida koolis vaja läheb. Sama olulised on lapse tervis ja füüsiline suutlikkus pikalt pingis istuda ja kooliteed käia, lapse sotsiaalsed oskused: teha koostööd õpetajaga, alluda juhistele, mida jagatakse tervele klassile, suhelda klassikaaslastega.[3] Koolivalmiduse mõiste sisu sõltub ühiskonna ootustest koolimineja arengule ja riigis kehtivast hariduskorraldusest[4].

Koolivalmiduse hindamine muuda

Koolivalmidust hinnatakse tavaliselt lasteaia viimases rühmas 6–7-aastastel lastel. Esimene hindamine on sügisel eesmärgiga täpsustada lapse kujunevat koolivalmidust, et õppeaasta jooksul toetada just enam arendamist vajavaid valdkondi. Teine hindamine on kevadel, mille põhjal koostatakse lapsele koolivalmiduse kaart. Koolivalmidust hindavad lasteaiaõpetajad ja tugispetsialistid. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on lapse arengu hindamise aluseks eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused, enesekohased oskused).[5] Lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika, liikumine).[5] Koolivalmidust hindavad õpetajad ja tugispetsialistid eri vahendite ja meetoditega. Paljudes lasteaedades kasutatakse Kontrollitud Joonistamise Vaatluse testi. See on rühmatest, mis hindab lapse teadmisi ja sotsiaalseid oskusi.

Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.[6]

Kui laps ei ole koolivalmis muuda

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et Eesti Vabariigis on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit 7-aastaseks. Kui laps ei ole oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel asuda ta koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem.[7]

Koolipikendus ehk koolikohustuse alguse edasilükkamine muuda

Kui laps ei ole saavutanud koolikohustuse ikka jõudes vajalikku koolivalmiduse taset, siis saab lapsevanem taotleda koolikohustuse alguse edasilükkamist ehk koolipikendust. Koolikohustust lükatakse edasi ühe õppeaasta võrra. Kui laps on aga kooli läinud, siis näiteks septembri lõpus last koolist ära võtta ja tagasi lasteaeda panna ei ole seadustest tulenevalt võimalik.

Koolipikenduse taotlemiseks tuleb vanemal pöörduda lähima Rajaleidja keskuse poole ja esitada taotlus. Taotlust menetleb kooliväline nõustamismeeskond, kuhu kuuluvad Rajaleidja keskuse kolme eriala spetsialistid (sotsiaalpedagoog, logopeed, eripedagoog või psühholoog) ning kaasatakse tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna esindajad. Menetluse käigus kohtutakse lapsega ja lapsevanemaga ning viiakse läbi vestlused ja uuringud lapse koolivalmiduse täpsemaks hindamiseks. Taotluse menetlemine algab, kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, ja kestab sellest ajast kuni 30 tööpäeva. Taotlusele on vaja lisada lapse individuaalne arenduskava või pedagoogi koostatud iseloomustus või koolivalmiduskaart (selle olemasolul).[8] Taotluse esitamise ja nõustamismeeskonna töö kohta saab infot Innove kodulehelt.

Kooliväline nõustamismeeskond soovitab koolikohustust täitma asuda ühe õppeaasta võrra hiljem, kui:

1) lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ning enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või

2) laps vajab haigusest, traumast või tervisehäirest tulenevalt pikaajalist ravi ning lapse terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.[7]

Viited muuda

  1. Erelt, T. (toim) (2014). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Neare, V (1998). "Koolivalmiduse aspektid". Kulderknup, E. (toim). Lapsest saab koolilaps. Tallinn: Eesti Haridusministeerium.
  3. Palts, K (2013/2018). "Hindamise ja nõustamise korraldus Eestis". Vaadatud 1.06.2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  4. Palts, K., Häidkind, P (2013). Lapse arengu hindamine (PDF). Tartu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2018. Vaadatud 14. juunil 2018.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. 5,0 5,1 "Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava". Riigi Teataja I. 29.05.2008. Vaadatud 1.06.2018.
  6. Riigikogu (28.11.2017). "Koolieelse lasteasutuse seadus". Riigi Teataja I. Vaadatud 1.06.2018.
  7. 7,0 7,1 "Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus". Riigi Teataja I. 22.01.2018. Vaadatud 1.06.2018.
  8. Haridus- ja teadusminister (14.02.2018). "Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord". Riigi Teataja I. Vaadatud 14.06.2018.