Koodilaiv või laivkoodimine (inglise keeles live coding performance) on programmeerimise etenduslik vorm, kus arvutiprogrammi koostamine ja selle käitamine on ühendatud tervikuks. Tüüpilisel etendusel näidatakse interaktiivselt redigeeritavat programmikoodi ekraanil ning jälgitakse samal ajal selle väljundit, näiteks heliteost.[1]

"A Study in Keith" on Andrew Sorenseni muusikaline laivkoodimise etteaste

Laivkoodimine on enamasti improvisatsiooniline ning seda viljeldakse digitaalses heli- ja pildiloomes, aga ka laiemalt digitaalses meedialoomes ning seadmete ja robotite, aga ka inimeste juhtimisel algoritmilistes tantsu-, luule- jm etendustes. Laivkoodimist kasutatakse ka hariduses.

Eestis on laivkoodimise edendamisega tegelenud Alo Allik[2] ja Kristi Jaason[3].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kaur Garšnek (3. november 2017). "Poolid, koorid ja pidused algoritmid". Sirp. Vaadatud 30. september 2018.
  2. "Algoritmilise muusika seminar". Üle heli: heliüleste tasandite muusikafestival. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2018. Vaadatud 30. september 2018.
  3. Kristi Jaason (15. juuni 2017). "Sonic Pi õppematerjal". Kristi Proge blogi. Vaadatud 30. september 2018.