Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis
Komisjoniline kohtupsühhiaatria ekspertiis on kohtupühhiaatrilise ekspertiisi vorm, mis osutub vajalikuks juhul, kui tuleb kontrollida isiku psüühikahäire diagnoosi ning selle otsest seost teo õigusliku tagajärjega. Mida keerukam ja vastutusrikkam on ekspertiis (mida raskem on süüdistatavale määrav kuritegu), seda vajalikum on komisjonilise ekspertiisi määramine. [1] Komisjonilist kohtupsühhiaatria ekspertiisi reguleerib kohtuekspertiisiseadus.[2] Komisjonilist kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
Kuidas algatatakse komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis? muuda
Komisjonilise kohtupsühhiaatria ekspertiisi puhul suunab kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi õiguskaitse ametkonna töötaja (politsei, kohus, uurija, prokurör). Peale ekspertiisimääruse koostamist ning konkreetse diagnoosi määramist on võimalik algatada komisjoniline kohtupsühhiaatria. Ekspertiis määratakse juhul, kui on tekkinud kahtlus kohtuasjaga seotud isiku psüühilise tervise suhtes. Ilma ekspertiisimääruseta kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi ei tehta. Ekspertiisimäärus sisaldab kindlat psüühikahäire diagnoosi [1]
Kohtupsühhiaatriaekspertiisi võib korraldada ambulatoorselt või statsionaarselt. Ambulatoorne ekspertiis on oma sisult ühekordne hindamine, statsionaarne ekspertiis aga eeldab pikaajalist vaatlust ja isiku intervjueerimist kontrollitud keskkonnas (nt haiglas või vanglas) [3] Statsionaarne ekspertiis on vajalik, kui tegemist on kahtlusega tõsiseltvõetavas katses psüühikahäireid stimuleerida. [1]
Kes kuulub komisjoni? muuda
Komisjoni kuulub vähemalt kaks sama ala esindajat (kaks psühhiaatrit) Kindlasti tuleb eristada komisjonilist kohtupsühhiaatriat kompleksekspertiisist, kuna kompleksekspertiisi puhul teostavad ekspertiisi mitme ala esindajad (psühhiaater koostöös psühholoogi, seksuoloogi, neuroloogi, kohtuarsti või mitme psühhiaatriga).[1]
Komisjonilise ekspertiisi puhul tutvub toimiku materjalidega psühhiaater, kes annab komisjonile ülevaate kehalisest ja psüühilisest seisundist, kriminaal- või tsiviilasja sisust ja ekspertidele esitatud küsimustest.[3]
Ühine arvamus kinnitatakse allkirjaga. Eriarvamusele jäänud ekspert esitab oma arvamuse eraldi.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Arno Adamsoo (1997). Kohtupsühhiaatria õiguslikud aspektid juristidele ja psühhiaatritele. Tallinn: Ilo Print.
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015021
- ↑ 3,0 3,1 Harkovskaja, Alina 2016. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamine kriminaalkohtumenetluses. Magistritöö.