Ava peamenüü

Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis

Kohtupsühhiaatria-kohtupsühhologia kompleksekspertiis (ingl k Complex Forensic Psychiatry and Psychology Expert Assessment) on kohtumenetluses komisjoniekspertideks määratud isikute psühhiaatria ja psühholoogia valdkonna erialane tegevus, mille käigus komisjon uurib kohtu esitatud materjali ning teeb ekspertiisiülesandest lähtuvalt ja oma mitteõiguslikele eriteadmistele toetudes teaduslikult põhjendatud järelduse, mis on kriminaal-, tsiviil- või haldusasjas uus tõend.

Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogiaRedigeeri

Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia on teadusharude järgi eristatud ekspertiisiliigid, mis on praktika käigus kujunenud iseseisvad rakendusvaldkonnad isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis. Võimalikud psühhiaatria-, psühholoogiaeksperdi rollid võivad olla:

  • Eksperimentaalne - kohtuasja suhtes relevantse eksperimentaalteaduse teabe vahendamine, laboratoorsete või välitingimustes tehtud eksperimentide läbiviimine;
  • Kliiniline - normi ja patoloogia hindamine, kahjustuste käitumusliku mõju selgitamine, intellektuaalse taseme hindamine jmt, kasutades vaatlust, intervjuud, teste, juhtumianalüüse;
  • Hinnanguline -  mingi sündmuse või omaduse esinemissageduse, tõenäosuse, ulatuse või keskmise väärtuse hindamine;
  • Nõuandev - kohtu nõustamine väljaspool kaitse või süüdistuse tunnistajana esinemist. [1]

KompleksekspertiisRedigeeri

Kohtuekspertiisi teooriast lähtuvalt on kompleks- ehk mitmealase ekspertiisiga tegu, kui ekspertiisi tegemisel on rakendatud mitme teadusharu või ühe teadusharu eri valdkondade eriteadmisi. Kompleksekspertiis on korraldatud komisjonekspertiisina. Ekspertiisi komplekssus väljendub ekspertiisiobjekti terviklikul ja igakülgsel hõlmamisel. Kompleksekspertiisile on omased järgmised eritunnused:

  • Kompleksekspertiisi teeb eksperdiuuringute terviklikkuse ja igakülgsuse tagamiseks ekspertide komisjon;
  • Ekspertide komisjon koosneb ühe teadusharu eri valdkondade või külgnevate teadusharude esindajatest;
  • Uuritakse sama uurimismaterjali ja lahendatakse ühiseid ekspertiisiülesandeid;
  • Iga eksperdi uuringute tulemusi kasutatakse ekspertiisiülesannete lahendamisel lähteandmetena;
  • Ekspertide komisjoni kõik liikmed osalevad uuringutulemuste hindamisel ja ekspertiisiülesannetest lähtuvalt ühisjärelduse tegemisel;
  • Iga ekspert vastutab nii oma uuringutulemuste kui ka ühisjärelduste õigsuse eest. [2]

EksperdiarvamusRedigeeri

Kohtuekspertiisiseaduse § 3 määratleb eksperdiarvamuse kui tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategoorilise või tõenäolise eksperdijärelduse. [3]

Ekspertiisiaktil on oma teatud struktuur. Sissejuhatav osa – sedastatud faktide loetelu. Uurimisosa – eksperdi kasutatud meetodid ja teaduslik põhjendus. Järeldused. Struktuuri juurde kuulub ka arvamuse vorm. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 107 annab ekspert arvamuse kirjalikult. Ekspert on kohustatud kirjutama ekspertiisiaktile alla, ilma eksperdi allkirjata on ekspertiisiakt kehtetu. [4]

EkspertRedigeeri

Psühhiaatri ja psühholoogi tegevus eksperdina on reguleeritud kohtuekspertiisiseaduse ja menetlusseadustikega. Kohtuekspertiisiseaduse § 10 määratleb riiklikult tunnustatud eksperdi kui isiku, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. [5]

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus. Instituudi tegevusvaldkond on kohtuekspertiiside ja -uuringute tegemine. Lisaks sellele tegeleb instituut ekspertiisitegevust toetava teadus- ja arendustegevusega, korraldab koolitust ning täidab muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid ülesandeid. [6]

ViitedRedigeeri

  1. Bachmann, T. 2015. Psühholoogia. Raamat Juristile. Juura, lk 311
  2. Lindmäe, H. 1997. Menetlustaktika II. Juura, lk 22-24
  3. KES [1] (09.11.2018)
  4. KrMS [2](09.11.2018)
  5. KES (09.11.2018)
  6. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut [3](09.11.2018)