Koli Pointi lahing

Koli Pointi lahing oli kokkupõrge Ameerika Ühendriikide merejalaväe ja maaväe ning Jaapani keiserliku armee vahel novembris 1942 Koli Pointi lähedal Guadalcanali saarel. See oli osa Guadalcanali kampaaniast. Ameerika Ühendriikide vägesid juhatas kindralmajor Alexander Vandegrift, Jaapani vägesid kindralleitnant Harukichi Hyakutake.

Koli Pointi lahing
Osa sõjast Vaiksel ookeanil
Toimumisaeg 3.–12 november 1942
(10 päeva)
Toimumiskoht Guadalcanal, Jaapani poolt okupeeritud Saalomoni Saared
Tulemus Liitlaste võit
Osalised
Jaapan Ameerika Ühendriigid
 Suurbritannia
Briti Saalomoni Saared
 Austraalia
Väejuhid või liidrid
Harukichi Hyakutake
Toshinari Shōji
Alexander Vandegrift
William H. Rupertus
Edmund Sebree
Jõudude suurus
2500–3500[1] 3500[2]
Kaotused
450+[3] 40[4]

Lahing algas USA 7. merejalaväerügemendi ja 164. jalaväerügemendi (mida juhtisid vastavalt William H. Rupertus ja Edmund Sebree) pealetungiga Jaapani 230. jalaväerügemendile (mida juhtis Toshinari Shōji). Shōji üksus oli Koli Pointi tulnud pärast ebaõnnestunud rünnakuid USA vägedele Henderson Fieldi lahingus sama aasta oktoobri lõpus.

Ameeriklased üritasid jaapanlasi kotti võtta ning hävitada, kuid jaapanlastel õnnestus rasketest kaotustest hoolimata ümberpiiramist vältida ning saare sisemaale taganeda. Jaapani positsioonide poole taganevad Shōji väed sattusid kokku pataljonisuuruse USA Marine Raidersi patrullüksusega, mis asus neid jälitama ning lõpuks alistas.

Viited muuda

  1. Frank, Guadalcanal, p. 423 says 3,500; Griffith, Battle for Guadalcanal, p. 216, says 2,500. The total number of Japanese troops on Guadalcanal at this time was around 20,000,
  2. Estimate based by summing the number of troops from the four battalions involved, plus additional support troops. A battalion normally consisted of 500–1,000 troops but the U.S. Marine and Army battalions on Guadalcanal had, by this time, been reduced by combat casualties, tropical disease, and operational accidents. This number represents the actual number directly involved in the battle, not the total number of Allied troops on Guadalcanal, which numbered almost 25,000.
  3. Griffith, Battle for Guadalcanal, p. 223; Miller, Guadalcanal, p. 200.
  4. Griffith, Battle for Guadalcanal, p. 223

Allikad muuda

Raamatud muuda

  • Dull, Paul S. (1978). A Battle History of the Imperial Japanese Navy, 1941–1945. Naval Institute Press. ISBN 0-87021-097-1.
  • Frank, Richard (1990). Guadalcanal: The Definitive Account of the Landmark Battle. New York: Random House. ISBN 0-394-58875-4.
  • Griffith, Samuel B. (1963). The Battle for Guadalcanal. Champaign, Illinois, US: University of Illinois Press. ISBN 0-252-06891-2.
  • Hammel, Eric (2007). Guadalcanal: The U.S. Marines in World War II. St. Paul, Minnesota: Zenith Press. ISBN 978-0-7603-3148-4.
  • Jersey, Stanley Coleman (2008). Hell's Islands: The Untold Story of Guadalcanal. College Station, Texas: Texas A&M University Press. ISBN 978-1-58544-616-2.
  • Morison, Samuel Eliot (1958). The Struggle for Guadalcanal, August 1942– February 1943, vol. 5 of History of United States Naval Operations in World War II. Boston: Little, Brown and Company. ISBN 0-316-58305-7.
  • Rottman, Gordon L. (2005). Japanese Army in World War II: The South Pacific and New Guinea, 1942–43. Dr. Duncan Anderson (consultant editor). Oxford and New York: Osprey. ISBN 1-84176-870-7.
  • Smith, Michael T. (2000). Bloody Ridge: The Battle That Saved Guadalcanal. New York: Pocket. ISBN 0-7434-6321-8.

Veeb muuda