Ava peamenüü

Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses

Euroopa Liidu õiguse ühetaoliseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks saab liikmesriigi kohus esitada eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule. See on Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism, mis toimib Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelisel tihedal koostööl. Eelotsusemenetluse eesmärgi tagamiseks on ette nähtud kindlad kriteeriumid nii eelotsusetaotlust esitavale organile kui ka taotluse vormile ja sisule.[1]

Milline organ saab esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse?Redigeeri

Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse esitamiseks peab siseriiklikul organil olema selleks õiguslik alus ja tema tegevus peab vastama ELTL artiklis 267 toodud alustele. Siseriiklik organ võib kohtulike ülesannete täitmisel ELTL artikli 267 tähenduses olla kohus või tribunal. Kui organi peamiseks tegevusvaldkonnaks on muude haldusülesannete täitmine, siis ei saa seda pidada kohtuks või tribunaliks. Et tuvastada, kas siseriiklik asutus on kohus või tribunal ELTL artikli 267 tähenduses, tuleb esmalt kindlaks teha selle organi õiguslik pädevus, mille määramisel on kindlad kriteeriumid.[2]

Kohtu ja tribunali iseloomulikud jooned ELTL artikli 267 järgi:

  • tegemist on liikmesriigi kohtuga;
  • kohtu õiguslik alus ehk kohus on loodud seaduse alusel;
  • kohus on alaline;
  • kohtu otsused on kohustuslikud ehk kohustusliku jurisdiktsiooniga;
  • kohus mõistab õigust inter partes menetluses ehk vaidluste lahendamine toimub võistlevas menetluses, kuid see pole absoluutne kriteerium;
  • kohus kohaldab kehtivat õigust ehk otsuse tegemine toimub kehtiva õiguse alusel;
  • kohus on sõltumatu.[3]

Eelotsust ei saa küsida:

  • liikmesriigi kohus küsimustes, mille sisuks ei ole õigusmõistmine (nt registrisse kandmise funktsiooni täites);
  • liikmesriigi kohtumenetluse pooled ise;
  • üldjuhul liikmesriikide haldusasutused (v.a erandid);
  • mitteliikmesriigi kohtud, üldiselt ka rahvusvahelised kohtud;
  • teised EL institutsioonid.[4]

Kohtuorgani õigusliku aluse olemasoluRedigeeri

Vastavalt ELTL artiklile 267 peab kohtul või tribunalil olema õiguslik alus. See tähendab, et kohus on loodud seaduse alusel. Kohus jälgib õigusriigis ettenähtud menetlusreegleid ja Euroopa Liidu õiguses on selline kohus ette nähtud ka vaidluste lahendamiseks.[5] Õiguslik alus puudutab veel kohtu sõltumatuse olemuse küsimust. Eelotsust küsiv organ võib olla teatud juhtudel ka haldusasutus, kuid tal peab olema õiguslik alus ja garantii. Samuti võtab Euroopa kohus küsimuse vastu organilt, kelle otsuse peale pole siseriiklikult võimalik edasi kaevata.[6] Eelotsusetaotluste vastuvõtmist kohtupraktikas on raske üldistada, sest väga palju sõltub konkreetsest juhtumist. Näiteks kohtuasjas C-337/95 (Parfums Christian Dior SA & Parfums Christian Dior BV vs Evora BV) lubas Euroopa Liidu kohus eelotsust küsida Beneluksi kohtul, kuigi viimane on riikidevaheline kohus.[7] Seega on teatud juhtudel võimalik, et riikidevaheline kohus võib taotleda Euroopa Kohtult eelotsust.

Otsuste tegemine ja võistlev menetlusRedigeeri

Kohustuslikud otsusedRedigeeri

Kohustuslikud otsused on siduvad ja täitmiseks kohustuslikud. Kohustusliku jurisdiktsiooniga seotud pooled on vaidluse korral kohustatud pöörduma kindlaks määratud kohtu poole, mõne teise organi poole pöördumine pole selles olukorras võimalik.[5] Euroopa Kohus on leidnud, et määrusega ei saa keelata isikul algatada või jätkata menetlust teise liikmesriigi kohtutes. Määrus ei järgi põhimõtet, mille kohaselt menetlev kohus määrab enda suhtes kohaldatavate õigusnormide alusel ise kindlaks, kas ta on pädev otsuseid tegema (vaidlust lahendama).[8]

Inter partes menetlusRedigeeri

Inter Partes ärakuulamine ei kuulu ELTL artikli 267 kohaselt menetluse rakendamise tingimuste hulka. See on üksnes siseriikliku kohtu ülesanne hinnata kostja ärakuulamise vajadust enne eelotsusetaotluse esitamist.[9] Kohtupraktika kohaselt kuulub õigus olla ära kuulatud Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete hulka. Selline üldpõhimõte on ühelt poolt hõlmatud õigusega heale haldusele ja teiselt poolt kaitseõiguste austamisega ja õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele. Seda õigust on kohustatud austama kõikide liikmesriikide haldusasutused juhul, kui nad teevad otsuseid Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalas, ja seda ka siis, kui kohaldatavad õigusaktid niisugust formaalsust sõnaselgelt ette ei näe.[10] Kuigi võistleva menetluse olemasolu pole absoluutne kriteerium eeltaotlusküsimuses, on tähtis, et vaidluste pooled oleksid ära kuulatud enne eelotsustaotluse esitamist.[11]

Kehtivad õigusnormidRedigeeri

Eelotsust taotlev õigusorgan peab otsuse langetamisel lähtuma kehtivatest õigusnormidest.[12] Õigusnormi kehtivusel on kolm aspekti: juriidiline, õigusfilosoofiline ja sotsioloogiline.[13] Norm on õiguslikult kehtiv siis, kui see on juriidiliselt korrektselt (st pädevus-, menetlus- ja vormireegleid järgides) kehtestatud; selle mittejärgimist sanktsioneeritakse ning see on õiglane.[14]

Kohtu sõltumatuse põhimõteRedigeeri

Sõltumatuse mõistel on kaks aspekti: väline ja sisemine. Esimene aspekt (väline aspekt) eeldab, et asutus on kaitstud välise sekkumise või surve eest, mis võib seada ohtu tema sõltumatut kohtuotsust. Sõltumatuse põhimõte nõuab teatavaid tagatisi, mis on piisavad, et kaitsta neid isikuid, kelle ülesandeks on vaidluse lahendamine, nt tagatised ametist kõrvaldamise vastu. Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud ka kohtuniku vaimset ehk personaalset sõltumatust, mida mõjutavad tema kompetentsus (teadmised, kogemused ja arukus), moraalsus ja julgus.[15] Teine aspekt (sisemine aspekt) on seotud erapooletusega ja selle eesmärgiks on tagada menetlusosalistele võrdsed võimalused. See aspekt nõuab objektiivsust ja menetluse tulemuse vastu huvi puudumist. Sõltumatuse ja erapooletuse tagatised nõuavad eeskirju, mis puudutavad asutuse koosseisu, ametissenimetamist, teenistusaja pikkust ja liikmete eiramise, tagasilükkamise ja vallandamise põhjuseid.[16]

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu kohaselt kohus peab olema sõltumatu ja erapooletu, et igaühe potentsiaalne kaitse oleks tagatud vastavalt menetlusosaliste võrdsete võimaluste printsiibile.[17]

VahekohusRedigeeri

Kas vahekohus on kohus või tribunal?Redigeeri

Üldise põhimõtte kohaselt ei ole vahekohus liikmesriigi kohus või tribunal ELTL artikli 267 tähenduses. Pooltel ei ole kohustust pöörduda oma vaidluste lahendamiseks vahekohtusse ja liikmesriigi ametiasutused ei osale vahekohtumenetluse otsustamises ning neil pole võimalik vahekohtu menetlusse sekkuda.[18]

ErandidRedigeeri

Erandlikel juhtudel on Euroopa Kohus siiski andnud eelotsuseid vahekohtutele, mis tegutsesid õiguslikel alustel ning mille otsused olid pooltele siduvad ja mille pädevus ei sõltunud poolte kokkuleppest.[19] Lahendis C‑555/13 märkis Euroopa Kohus, et liikmesriigil on tulenevalt menetlusautonoomiast õigus anda spetsiifiliste vaidluste lahendamise pädevus mitte üldkohtule, vaid muule organile. Oluline on seejuures, et see muu organ vastaks eelotsuse küsimisel samadele kriteeriumitele, millele kohus.[20]

Rakendus Eesti kohtupraktikasRedigeeri

Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus, olles seejuures sõltumatu ja tegutsedes kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.[21] Alama kohtuastme kohtunik võib pöörduda taotlusega Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks, kui tal tekivad raskused Euroopa Liidu õigusakti tõlgendamisel või kahtlused selle akti kehtivuses. Riigikohtul on sellises olukorras kohustus eelotsust küsida (v.a. kui tegemist on (acte clair või acte éclairé olukorraga).[22]

Euroopa Kohtult saavad eelotsust küsida kõik Eesti maakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus nende menetluses oleva kohtuasja menetlemise käigus. Tekib küsimus aga järgmiste institutsioonidega:

  • Eesti Vabariigi Õiguskantsler - seaduse alusel loodud alaline, sõltumatu ametiisik. Võib pöörduda kohtusse juhul, kui lahendab lepitusmenetluses eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidlusi, kui lepitusmenetlus on katkestatud või kokkuleppele ei ole jõutud (ÕKS § 3515)
  • Üürikomisjon - seaduse alusel loodud, sõltumatu organ (ÜVLS § 2 lg 1). Lahendab vaidlusi ainult siis, kui pooled ei ole samas asjas kohtusse pöördunud, st üürikomisjoni poole pöördumine ei ole kohustuslik;
  • Töövaidluskomisjon on seaduse alusel loodud, püsiv, kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuid ei ole kohustuslik selles mõttes, et vaidlusega võib pöörduda ka otse kohtusse (TvLS § 4);
  • Tööstusomandi apellatsioonikomisjon - kohtueelne sõltumatu organ;
  • Tarbijakaebuste komisjon - tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon, teeb otsuseid sõltumatult seadusest ning muudest õigusaktidest (TKS §-id 22-37);
  • Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus - seaduse alusel loodud alaliselt tegutsev, kuid mitteriiklik institutsioon, mittekohustuslik jurisdiktsioon;
  • Kindlustuse vahekohus - kohtuväliste küsimuste lahendamine;
  • Aukohtud (nt advokatuuri aukohus).[23]

Kuigi mõned neist institutsioonidest täidavad osaliselt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks vajalikke tingimusi, siis üldjuhul on selleks pädevus ikkagi ainult kohtutel.

Eestis ei ole riiklikku süsteemi, mille järgi saab kontrollida vahekohtu alalisust. Kõik vahekohtu lahendid läbivad enne täitmist tunnustamismenetluse.[24] Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-06 toonitanud, et eelotsuse küsimise ainuõigus on kohtul ning menetlusosalise taotlust eelotsuse küsimiseks ei saa pidada menetluslikuks taotluseks. Kolleegium ei välistanud, et asja tagasisaatmisel alama astme kohtusse võib tekkida vajadus Euroopa Kohtu poole pöördumiseks.[25]

ViitedRedigeeri

  1. Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks. Euroopa Liidu Teataja. C 439/1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1486393608002&uri=CELEX:32016H1125%2801%29
  2. Barents, R. Directory of EU Case Law on the Preliminary Ruling Procedure. The Hague : Kluwer Law International, 2009. Lk 53-54
  3. J. Laffranque. Õppematerjal kohtunikele 2005. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Lk 18-19, Tartu 2005
  4. J. Laffranque. Õppematerjal kohtunikele 2005. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Lk 21
  5. 5,0 5,1 J. Laffranque. Õppematerjal kohtunikele 2005. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Lk 18
  6. J. Laffranque. Õppematerjal kohtunikele 2005. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Lk 19
  7. Asi C-337/95 Parfums Christian Dior SA & Parfums Christian Dior BV vs Evora BV EKL 1997, punkt 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:61995CJ0337
  8. Asi C-325/18, Hampshire County Council vs C.E., N.E. EKL 2018, punkt 90
  9. Barents, R. Directory of EU Case Law on the Preliminary Ruling Procedure. The Hague : Kluwer Law International, 2009. Lk 56
  10. Asi C‑249/13, Khaled Boudjlida vs Préfet des Pyrénées-Atlantiques. Kohtujuristi ettepanek 2014, Melchior Wathelet, punkt 26
  11. Asi C-54/96: Dorsch Consult vs Berlin, EKL 1997, I-4961, punkt 31
  12. H. Kelsen. General Theory of Law and State (1945), lk 30
  13. G. Radbruch. Grundzüge der Rechtsphilosophie. Leipzig 1914, lk 158 jj
  14. R. Alexy. Begriff und Geltung des Rechts. 2. tr, 2002, lk 139 jj
  15. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 146, p 21
  16. Barents, R. Directory of EU Case Law on the Preliminary Ruling Procedure. The Hague : Kluwer Law International, 2009. Lk 55
  17. Euroopa Liidu põhiõiguste harta, art 47, II lg I lause. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012P%2FTXT
  18. Barents, R. Directory of EU Case Law on the Preliminary Ruling Procedure. The Hague : Kluwer Law International, 2009. Lk 68
  19. Asi 109/88: Danfoss, EKL 1989, lk 3199, p 7–9
  20. Asi C‑555/13: Merck Canada Inc., EKL 13.02.2014, p 18-21
  21. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 146
  22. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, paragrahv 146 p 29
  23. J. Laffranque. Õppematerjal kohtunikele 2005. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Lk 22-23
  24. https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/koik-vahekohtu-otsused-peavad-labima-kohtuliku-tunnustuse, vaadatud 24.03.2019
  25. Riigikohtu 30.03.2006 otsuse nr 3-2-1-4-06 p 56-59