Kohtuasi

Kohtuasi (inglise keeles court case) on kohtule menetleda antud juhtum, mis on õigusega reguleeritav. Kõige tüüpilisemad kohtuasjad on haldus-, kriminaal- ja tsiviilasjad.

Kohtuasjad saavad alguse maa- või halduskohtust. Pärast kohtuasja lahendamist esimese astme kohtus on menetlusosalistel võimalus otsus edasi kaevata ringkonnakohtule ning seejärel Riigikohtule. Kohtunik langetab otsuse kooskõlas seadustega.

Kohtuasjade koondamine

Kohtute infosüsteemi põhimääruse alusel koondatakse 1. jaanuaril 2006 ja hiljem alustatud kohtuasjad kohtute infosüsteemi. Sinna kantakse kriminaalasjad, tsiviilasjad, haldusasjad, väärteosasjad ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjad.

Registrisse kantakse andmed kohtuasja menetlusosaliste ja sisu kohta, kohtuasja kulgu kajastavad andmed, kohtustatistika jaoks vajalikud andmed ning süstematiseerimiseks ja analüüsiks vajaminevad andmed. Kohtuasju, mis sisaldavad informatsiooni jälitustoimingute kohta, registris ei avaldata.

Kui kohtulahendile pole seadusega rakendatud avaldamispiirangut, siis on jõustunud kohtulahend avalik. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei avalikustata kohtulahendit siis, kui see on vastuolus alaealise, abielupoole või kannatanu huvidega.

Jõustunud maa-, haldus- ja ringkonnakohtu otsused avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Riigikohtu otsuste tekstid on kättesaadavad Riigikohtu veebilehel.

Kohtuasjade liigid

Kriminaalasi

Kuriteo toimepanemisega kahjustatakse teise isiku õigushüve. Kuritegude koosseisud ja karistused on üles märgitud karistusseadustikus. Kriminaalasjad võib kohus lahendada üld- või lihtmenetluses.

Kui kellegi õigushüve on rikutud, siis peab esmalt pöörduma politsei poole, kes saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada kriminaalmenetluse. Menetluse saavad alustada uurimisasutused (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet) või prokuratuur.

Kriminaalmenetluse poolteks on kahtlustatav või süüdistatav (isik, kellele on esitatud süüdistus) ning kannatanu (isik, kelle õigushüve on rikutud). Kriminaalasja arutatakse esmalt maakohtus ning pärast otsuse teada saamist vajadusel ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus.

Esimese astme kuritegusid, mille raskeim karistus on tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine, arutab maakohtus koosseis, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks rahvakohtunikku. Teise astme kuritegusid, mille eest on ette nähtud vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus, arutab kohtunik aga ainuisikuliselt.

Väärteoasi

Väärteod on kuritegude kõrval üks süüteoliikidest, mille koosseisukirjeldus võib peale karistusseadustiku esineda ka mõnes muus seaduses. Väärteo menetlemist reguleerib väärteomenetluse seadustik. Kohtumenetluse pooled on menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja. Kaebust arutatakse maakohtus ning hiljem on võimalik otsus edasi kaevata ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Väärteo eest võib karistuseks mõista aresti või rahatrahvi. Väärtegusid võib menetleda ka kohtuväliselt.

Tsiviilasi

Tsiviilasjad tulenevad eraõigussuhetest ning selle pooled on hageja (isik, kes esitab kohtusse hagi) ja kostja (isik, kelle vastu hagi esitatakse). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kelle õigusi ja kohustusi lahend puudutab.

Et tsiviilasja alustada, tuleb esitada kohtusse hagi, mis peab sisaldama hagejapoolset selget nõuet. Tsiviilasju lahendab esmalt maakohus. Tüüpilised tsiviilvaidlused on lepingutest, võlasuhetest ja asjaõigusest tulenevad vaidlused, perekonnaasjad, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise ning tööõiguse küsimused. Kui tsiviilasja menetlusosaline soovib otsust edasi kaevata, võib ta asja uueks läbivaatamiseks pöörduda ringkonnakohtu poole ning pärast seda ka Riigikohtusse.

Haldusasi

Haldusasjad tulenevad avalik-õiguslikke ülesandeid täitva organi ja inimese või juriidilise isiku vahelisest suhtest ning selle poolteks on kaebaja ja vastustaja. Halduskohtusse pöördutakse siis, kui riik või omavalitsus on rikkunud inimese õigusi. Kohtusse võib pöörduda nii haldusakti (nt käskkiri, otsus, ettekirjutus) kui ka toimingu (avalik-õigusliku ülesande täitmise rikkumine) peale. Tavalisteks haldusvaidlusteks on omandireformi ja maareformiga seotud küsimused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsusküsimused, riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine ning riigivastutus. Haldusasja alustamiseks tuleb esitada halduskohtusse kaebus, mis peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele. Haldusasja menetleb kohus halduskohtumenetluse seadustiku alusel.