Kildin on saar Barentsi meres Koola lahe suudmes.

Kildini saar 1790. aasta kaardil
Mogilnoje järv Kildini saarel

Mandrist eraldab saart 700 meetri[viide?] laiune Kildini väin.

Kildin on 17,6 km pikk, 7 km lai ja kuni 281 m kõrge. Kildin koosneb peamiselt kiltkivist ja liivakivist. Saare kõrgeimad paigad on põhjas ja läänes, lõuna ja ida suunas langeb maapind laiade terrassidena. Saarel valitseb tundra.

Saarel on mitu järve, sealhulgas Pridarožnoje ja Mogilnõi järv. Viimane on selles mõttes unikaalne, et temas on mitu eri omadustega veekihti ja seetõttu saavad temas elada niihästi mere- kui mageveeorganismid.

Saar on täielikult Venemaa Föderatsiooni sõjaväe valduses. Ajapikku on salastatuse aste vähenenud. Saarel on kaks asulat, mida on nimetatud Verhni Kildiniks ja Vostotšnõi Kildiniks, aga salastatuse tõttu kasutatakse ka teistsuguseid nimesid.

Saare idaosas oli vanasti kildinisaami asula. Säilinud on kahe tuhande aasta vanune kalmistu, kust on leitud luust ja pronksist nooleotsi.

Vaata ka muuda