Kihlad on eesti rahvapärimuses kingitused ja käsiraha, mille peig andis mõrsjale. Kihlade andmine pärines muistsest naiseostmiskombest.

Kihlad olid kosjades või kihlusel vahetavad kingitused ja kihlade vastuvõtmine tähendas abielukokkuleppe kinnitust. Kihlad olid kihlasõrmus, riideesemed, ehted, nuga ja kihlaraha (hõbemüntides). Mõrsja kinkis kihlade eest kosilasele kindad, sokid, sukad jms. Tänapäeval on neist säilinud vaid kihlasõrmus. [1]

Kui pulmadeni ei jõutud mõrsja süü tõttu, tuli kihlad peiule tagastada; kui süü oli peiul, jäid kihlad hüvituseks mõrsjale. [2]

ViitedRedigeeri

  1. Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 60
  2. Ülo Tedre. Pulmasõnastik I